Eilsel Harju maakohtu istungil rääkis riigiprokurör Margus Kurm oma kolmetunnises süüdistuskõnes, et väidetava pommimehe Märt Ringmaa (70) reetis tema enda sõrmejälje fragment.
Märt Ringmaa reetis sõrmejälg lõhkekehal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prokurör Kurmi väitel leiti Ringmaa sõrmejälje fragment 19. novembril 2003 ühte Pae tänava elumajja sokutatud lõhkeseadeldiselt, mis suudeti tänu kahe majaelaniku valvsusele kahjutuks teha. Osa sõrmejäljest ilutses pommidetaile ühendaval teibitükil.
Et seda millegagi võrrelda, vajas ekspert sõrmejälge. Kuna seda polnud, võeti appi politsei andmebaas, mis valis sõrmejälje fragmendi põhjal välja enam kui sada kahtlustatut, kellest Kurmi väitel jäeti välja noored ja surnud.
Noored sellepärast, et pommi detailid, materjalid ja ka nende ühendamise viisid viitasid pommimeistri nõukogudeaegsele koolile. Ent samalt lõhkeseadeldiselt saadi ka üle kümne DNA-proovi, mis ootasid kaks aastat, enne kui nad õige omaniku leidsid.
Aastail 1998–2005 kärgatas Tallinnas, eriti just Pae tänava kandis pommiplahvatuste seeria, mis lõppes seitsme inimese surmaga. Prokurör Kurmi sõnul mõtlesid korrakaitsjad esialgu, et tegu on allilmagrupeeringute arveteklaarimisega.
«Ent mida aeg edasi, seda enam uskusime, et tegemist on hulluga,» lausus Kurm.
Ringmaa, kes oli mõni minut varem kurtnud Kanal 2 reporterile, et ta tervis on niru ja kõik usuvad tema süütusesse, kirtsutas prokuröri hullu-jutu peale nina. Kurmi sõnul ei pruugi ettekujutus kurjategijast ja tema kuritegudest tõesti mitte alati klappida pildiga sellest inimesest, kes teo toime pani. Eks Ringmaagi paista pealtnäha kena vanainimesena.
9. novembril 2005 seisid kaitsepolitseinikud Märt Ringmaa koduukse lävel, vatitikud taskus, ja palusid temalt DNA-proovi. Ringmaa värsket DNAd 2003. aastal lõhkemata jäänud pommilt võetud DNA-prooviga võrreldes leidsid eksperdid kuues proovis Ringmaa DNA täisprofiili.
«Nii lihtne see oligi,» lausus Kurm eile kohtus. «Ei mingit koputajat.»
Ja lisaks tõenäosus, mille järgi on mikroskoopiline võimalus, et pommilt võetud DNA võiks kuuluda veel mõnele teisele Maa elanikule peale Märt Ringmaa.
Ent DNA-ekspertiisid pole Kurmi väitel ainsad otsesed ja kaudsed tõendid, mis Ringmaa kui pommimehe süüd tõendavad. Kurm nimetas veel käekirja-, lõhkeaine-, materjali- ja paljusid teisi ekspertiise, mobiilikõnede väljavõtteid, pangaautomaatidest raha väljavõtmisi ning kummutas ka mitu Ringmaa alibit.
Tõenditest tähtsaimaks peab Kurm aga üht 1980ndatel USAs toodetud lauakalkulaatori elektriskeemi ja selle raami. Elektriskeem leiti ühe lõhkemata pommi detailide seast, raam aga Ringmaa Raasiku kodust. Ekspertide hinnangul ühendasid neid kaht asja juhtmed, mille otsad klapitamisel täpselt kokku passisid.
Kuigi Kurmi väitel polnud tal Ringmaa süü tõendamisel toeks ühtki tunnistajat, kes pealtnäha sümpaatse vanahärra peale näpuga näitaks, on Eesti lähiajaloo raskeim kuritöö tõendatud.
Kurm nentis, et igal kuritööl polegi mõistuspärast motiivi. Näiteks miks tappis Aleksandr Rubel? Sest tahtis tappa. Miks pani Ringmaa pomme? Kurmi sõnul sellepärast, et ta tahtis neid panna ja siis nautida, kuidas aastad lähevad, aga teda – pommimeest – ikka ei tabata.
Kuna prokuröri sõnul on Ringmaa süü kõigis plahvatustes, mitme inimese tapmises ja kahe või enama inimese tapmise katses tõendatud, nõudis ta talle eluaegset vangistust ning palus temalt välja mõista 7,9 miljonit krooni kahjutasu.
Eilsel Harju maakohtu istungil oli ka hulk kuulajaid, nende seas õigusinstituudi 30 tudengit koos lektor Heino Tõnismäega. 40 aastat prokurörina töötanud Tõnismäe sõnul meeldis talle prokurör Kurmi süüdistuskõne, mis oli olnud väga veenev. «Mu süda on rahul – prokuröridel on vääriline järelkasv,» lausus Tõnismägi.
Tudengid tõi Tõnismägi kohtusaali selleks, et nad kirjutaksid Ringmaa teemal essee, et kumb neid enam veenis, kas prokurör või kaitsja, ja et nad näeksid oma silmaga, kuidas võistlev protsess käib.
Ringmaa TPI-aegne kursusekaaslane Toivo Kalmo leidis aga, et prokurör ei suutnud Ringmaa süüd tõendada. Ta nentis: «Kurm libises tõendite sisulisest analüüsist üle.»
Täna kuulab kohus Ringmaale riigi määratud kaitsja vandeadvokaat Urmas Simoni eile pooleli jäänud kaitsekõnet ja nähtavasti kasutab oma viimase sõna õigust ka süüdistatav ise.