Kohus jättis EKA naabri õiguskaitse taotluse rahuldamata
16. veebruar 2012, 18:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ringkonnakohus jättis rahuldamata Eesti Kunstiakadeemia naabri Ester Palmi esialgse õiguskaitse taotluse. Nüüd võib EKA alustada sulundseina rajamist.
EKA pressiesindaja Solveig Jahnke sõnul pärast tänast kohtuotsust akadeemia jaoks midagi ei muutu, sulundseina rajamise luba, mille naabrid vaidlustasid, jääb jõusse. «Ootasime seda otsust sulundseina rajamiseks, kuigi meil oli enne juba kolm positiivset otsust juba olnud, aga et olla kindel, et ei rakendata seda esialgset õiguskaitset,» rääkis Jahnke. Ta lisas, et nüüd võib kool hakata sulundseina rajama, aga millal see juhtub ei osanud ta öelda.
Kohtuotsusega on rahul Ester Palmi esindaja Andry Krass, kes nimetas seda saalomonlikuks otsuseks. Ta viitas kohtu seisukohale, et asjakohatu on EKA väide, et naaber peab taluma ehituste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusse ning on ka muidu õiguspärane. «Tartu mnt 1 detailplaneering on kohtus vaidlustatud. Seetõttu ei saa hetkel eeldada, et kaebuse esitaja on kohustatud selle elluviimisest tulenevaid negatiivseid mõjutusi taluma.»
Krassi sõnul ei ole naabril enam vaja ehitusloa vaidluse juures hakata tõendama seda, mis on selle ehitusloa asjaolud. «Vaid meil on vaja lihtsalt ära tõendada, et need negatiivsed mõjud on olemas ja nende negatiivsete mõjude olemasolu on tunnistanud isegi EKA ise oma erinevates seisukohtades,» selgitas Krass.
Ta lisas, et pealtnäha sai EKA kohtu poolt positiivse otsuse, aga kokkuvõttes on tegu Pyrrhose võiduga, sest kohus on asunud selgelt seisukohale, et negatiivsed mõjutused seoses selle ehitisega ei ole lubatud. «Meie oleme sellegagi rahul, mis on tulnud. Aga mingiks eriliseks EKA võiduks seda tulenevalt sellest kohtu seisukohast lugeda ei saa,» kinnitas Krass.
Kohtusse pöördunud Ester Palm leidis, et detailplaneeringu vaidlustamise ajal ehitusloa väljastamine välistab tema kaebeõiguse efektiivse realiseerimise võimaluse. Kuni ei ole selge, kas planeering jääb kehtestatud kujul ja mahus kehtima, on lubamatu planeeringu elluviimisele suunatud mistahes ehitustegevus, seega ei olnud ehitusloa väljastamine õiguspärane ja tuleb tühistada.
Ka leidis Palm, et süvendustööd võivad kahjustada Tartu mnt 7/Kivisilla tn 4 kinnistul asuva ja talle kuuluva korterelamu konstruktsioone ning see võib osutuda hoones elavate inimeste elule ja tervisele ohtlikuks. Kaebaja väitel jäi ehitusloast selgusetuks, kui suures mahus süvendustöid tegelikult tegema kavatsetakse hakata. Samuti polnud selge, kuidas tagatakse korterelamus viibivate isikute julgeolek ning kahju vältimine nende elule ja tervisele ning süvendamise mõjud on tegelikult teadmata.
Tallinna halduskohus jättis mullu novembris esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebaja ei suutnud piisavalt põhjendada esialgse õiguskaitse vajadust.
Ringkonnakohus jättis eelmise aasta 23.12. määrusega E. Palmi määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu eelneva määruse muutmata.
Ester Palm esitas seepeale jaanuari alguses halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse, väites, et reaalne ehitustegevus Tartu mnt 1 ehituskrundil sulundseina paigaldamiseks on alanud ja selle tagajärjel on tekkinud kahjustused nii Tartu mnt 7 kui Gonsiori tn 8 elumajades, seejuures viimasel ehitise kandvates konstruktsioonides.
Kunstiakadeemia tellis ehituskonsultant Tiit Masso OÜ-lt eksperthinnangu, mille kohaselt ei ole ehitustegevus EKA hoone ehituskrundil tekitanud Tartu mnt 7 ega Gonsiori tn 8 elumajades mingeid kahjustusi ega ohtu inimeste elule ja tervisele. Ohtlikke kahjustusi Tartu mnt 7 hoone kandekonstruktsioonides ei ole. Ammusest ajast pärit kahjustused (juhuslikud praod seintes, roostetanud terastala betoonkaitsekihi irdumine, välisseina ühe koha pundumine) on tekkinud osalt sõjaaegse pommitamise, osalt hoone puuduliku hoolduse tõttu.
Tallinna Halduskohus jättis 19.01 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, sest kaebaja ei suutnud piisavalt põhjendada vajadust esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Vaidlustatud ehitusloaga ettenähtud tööde teostamine ei tähenda, et kaebaja lõppeesmärgi saavutamine (vältida detailplaneeringu realiseerimist selles ettenähtud mahus ja saavutada selle tühistamine) oleks võimatu või ülimalt keeruline seoses vaidlustatud ehitusloa alusel teostatud töödega ja nende maksumusega. Ka leidis kohus toona, et alusetud ja valed on kaebaja väited, et reaalne ehitustegevus Tartu mnt 1 ehituskrundil sulundseina paigaldamiseks on alanud ja selle tegevuse tagajärjel on tekkinud kahjustused nii Tartu mnt 7 kui ka Gonsiori tn 8 elumajades.
Tallinna ringkonnakohus jäi täna oma 23.12 määruses seisukohtade juurde, mille kohaselt on vaidlusaluse ehitusloa alusel ehitatav sulundsein asjas esitatud materjalidest nähtuvalt vajalik, hoidmaks ära pinnasevee taseme alanemist ja sellest tulenevat naaberkinnistute vajumist ning pinnaselihkeid ja ehitussüvendi nõlvade varisemisi, mis võiksid ohustada nii naaberkinnistutel asuvaid hooneid ja nende elanikke kui ka ehitusplatsi ümber tänavatel liikuvaid inimesi.
Seega on sulundseina rajamine vajalik olemasoleva olukorra säilitamiseks, sh ka kaebajale kuuluva korterelamu vajumise vältimiseks, ja selle ehitamise keelamine võiks kaasa tuua raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi.
Kohus leidis, et kaebuse esitaja õiguskaitsevajadus ei kaalu üles esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisest põhjustatud ohte avalikele ja kolmandate isikute huvidele. Tartu mnt 7 hoonele ehitustegevusega kaasnevad võimalikud kergemad kahjustused (kandevõimet mittemõjutavad praod, krohvikahjustused) on kolmanda isiku poolt võimalik kõrvaldada.