Neitsitorn ärkab taas ellu

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnamüüri edelalõigul asuva Neitsitorni ja Taani Kuninga aia vahelistel treppidel leiab tulevikus koha sadakonda inimest mahutav amfiteater.
Linnamüüri edelalõigul asuva Neitsitorni ja Taani Kuninga aia vahelistel treppidel leiab tulevikus koha sadakonda inimest mahutav amfiteater. Foto: Peeter Langovits

Praegu näeb kunagine menukas söögi- ja joogikoht Neitsitorn masendav välja – osa aknaid on katki, osa jääs ning hoone ümber lumes vedeleb erinevaid veini- ja muude jookide pudeleid. Kohtuvaidluste tõttu on maja pikka aega tühjalt seisnud ja kipub lagunema. Peagi saab torn aga uue hingamise.


«Tänavu 75. sünnipäeva tähistavale linnamuuseumile tuli meeldiva üllatusena, et Tallinna linnavalitsusel on plaan Neitsitorn renoveerida,» ütles Tallinna Linnamuuseumi arendusjuht Kalmar Ulm. «Neitsitorn koos Tallitorni ja sinna juurde kuuluva kindlustuste alaga on nüüd meie muuseumi halduses ning kavandame praegu Neitsitorni ekspositsiooni.»

Torni renoveerimise eelprojekti on koostanud Restor ja kui linnaplaneerimise amet annab sellele kinnituse, mis võib juhtuda juba lähiajal, siis saab linna kultuuriväärtuste amet kuulutada välja riigihanke ehitaja leidmiseks.

Ühtne kompleks

Projekti järgi tuleb renoveerida Neitsitorni neli korrust ja kaitsekäik Tallitorni ning ehitada uuesti üles täielikult hävinenud kaitsekäigu osa Neitsitornist Kiek in de Kökki.

«Ma pean oma unistuseks, et võib-olla juba 2013. aastal saavad külastajad astuda Lühikese jala väravatorni kõrval asuvasse Hortus Musicuse majja, kuulata seal kontserti, minna siis mööda linnamüüri kaitsekäiku Neitsitorni, juua seal kohvi, suunduda seejärel Taani Kuninga aia taastatud kaitsekäigu kaudu Kiek in de Kökki, vaadata seal uut ekspositsiooni, minna siis Ingveri bastioni tunnelisse ning lõpuks väljuda Vabaduse väljakule otse Vabadussõja võidusamba juurde,» luges kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ühe õhinaga ette oma kauaaegse unistuse.

Ulm ütles, et bastionikäikude viimane, umbes 120 meetri pikkune lõik on praegu veel kinni, kuid see renoveeritakse ning sinna kujundatakse raidkivide ekspositsioon. Linnamuuseumis on palju väärtuslikke raidkivisid, sest vanasti olid Tallinna kiviraidurid au sees. Siiani ei ole olnud kohta, kus neid inimestele näidata.

Duboviku sõnul peaksid Neitsitornis põhilised tööd tänavu valmis saama, kuid bastionikäikude viimase osa korrastamine ja avamine jääb tõenäoliselt järgmisesse aastasse. Suuremate kaeve- ja ehitustöödega saab Neitsitorni juures alustada kevadel, kui ilmad seda lubavad.

Kohvik-muuseum

Neitsitorni keldri- ja esimest korrust hakkab kasutama linnamuuseum. Maa alla jääb suur ruum, kus saab korraldada ajutisi näitusi, samuti on seal koht erinevate ettevõtmiste, ka väiksemate etenduste jaoks.

Veel mahub keldrikorrusele Neitsitorni kohviku köök. Esimesele korrusele peaks tulema ekspositsioon, mis tutvustab Tallinna kindlustuste ajalugu, Toompea nõlva kujunemist, Taani lipu legendi ja Tallitorni põnevaid seiku, sest seda torni kasutati kunagi ka vanglana.

«Neitsitornist saab kohvik-muuseum ning selle teise, kolmanda ja neljanda korruse kohvikus hakkame tutvustama ka Tallinna kunagist söögikultuuri,» ütles Ulm. Ta lisas, et kohvik-muuseumi interjööri, ekspositsiooni ja mööbli kujundamisel on abiks tunnustatud sisearhitekt Maile Grünberg.

Ühe huvitava asjana nimetas Ulm ka amfiteatrit, mille projekteeris Restor ja mis peaks tulema Taani Kuninga aeda Kiek in de Köki poolsesse nurka. Amfiteatrisse mahuks umbes sada pealtvaatajat.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles