Sel õppeaastal Microsofti innovaatilise kooli programmi valitud Tallinna Pelgulinna gümnaasiumis täiendavad gümnaasiumiõpilased inglise keele oskust kord nädalas Skype´i vahendusel.
Pelgulinna gümnaasiumis annab õpetaja tundi skaipides
11. veebruar 2012, 22:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekstravagantsus? Ei, võimaluste oskuslik kasutamine, kirjutab Madli Leikop Tiigrihüppe Sihtasutuse haridusportaalis Koolielu (www.koolielu.ee).
Õpetaja Liisa Novek on Kanada kodanik, kellel on kooliga varasemad töised sidemed ning kes soovis oma õpilaste õpetamist jätkata ka pärast Kanadasse naasmist.
Jõudsin Pelgulinna gümnaasiumisse ühel teisipäevasel hommikul, mil inglise keele tunniks valmistus XIh klass. Arvutiklassis tegutsesid neli-viis õpilast, esialgu küll – vahetunnile kohaselt – oma suhtluskontodel uudiseid otsides ja jagades. Ühe õpilase vastutada oli Skype-ühenduse tekitamine ning pildi suurele ekraanile suunamine, ja aeg-ajalt kostuski teistelt küsimusi, et kas õpetajaga on side olemas. On juhtunud sedagi, et Skype´i teel ühendust ei saa, ning siis saadab õpetaja ülesanded iseseisvaks tegutsemiseks meilile.
Seekord on kõik korras, umbes kell 11.10 kõlab ruumis rõõmsalt: «Hello, how are you?» Kanadas näitab kell samal ajal neljandat hommikutundi, aga Liisa Noveki reipast häälest nii varast aega küll välja ei loe. Tõsi, üks tehniline probleem on – õpetaja pilti suurele ekraanile ei saa, aga see ei sega tunni läbiviimist.
Õpetaja kontrollib, kes on tunnis, kes puuduvad. Aeg-ajalt peab mõni õpilane tõusma ja kaamera ette minema, õpetajale lehvitama ja nii kinnitama, et on tõesti kohal. Ja aeg-ajalt peab keegi kaamerat siia-sinna suunama, et õpetajal oleks pidev ülevaade klassis toimuvast.
Ülesande saadab Liisa Novek kõigile meilile. Nüüd lähevad Facebook´id, Messenger´id ja muud kontod kinni ning iga arvuti ekraanile ilmub tunnitöö. Liisa Novek laseb õpilastel kordamööda ülesande teksti lugeda, selgitab veel lisaks ning siis täidab klassiruumi arvutiklahvide klõbin: kõik otsivad internetist pilte karmist talvest Euroopas, et sinna juurde kirjutada 500 sõna teksti inglise keeles. Ilupilte ja kaunisjuttu teha ei tohi, tegu peab olema pingelise, lausa dramaatilise situatsiooniga, ja see peab ka sõnavarast tunda olema. Tund, mida Liisa Novek annab, ongi loovkirjutamine.
Mina jälgin toimuvat ning hakkan vaikselt aru saama, mis tunne võis olla sellel keskaja rüütlil, kes ühes filmis ajamasinaga kaasaegsesse New Yorki sattus…
Liisa Novek kinnitab, et enamik õpilasi töötavad tunnis kenasti kaasa, hoolimata sellest, et õpetajat klassi ees ei ole. Ta oli Pelgulinna gümnaasiumis varem neli ja pool aastat tööl, alles eelmisel aastal naasis ta Kanadasse. «Otsustasime, et proovime sel õppeaastal, kas üldse toimib üle Skype´i õpetamine. Ei tahtnud eriti oma õpilastest eemale jääda, teadsin neid nii hästi. Sooviksin küll suuliselt nendega rohkem suhelda, et nad tunnis rohkem räägiksid, aga aeg ja tehnilised olud seavad piirid ette.»