Sügisel peaks Tallinnas 1. klassi minema täpsustatud andmetel 4455 õpilast, kellest ligi neljandik elab Lasnamäel. Viimase paari kuu jooksul on oma elukoha aadressi vahetanud 352 last, neist 139 on registreerinud end kesklinna.
Sadakond pealinna koolieelikut kolis paari kuuga kesklinna
5. veebruar 2012, 22:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna haridusamet kinnitas 1. veebruari seisuga rahvastikuregistri andmed sügisel kooli minevate laste kohta, keda on kokku 4455. Kui võrrelda neid andmeid mullu septembrikuise seisuga, mil laste arvuks prognoositi 4401, on toimunud märkimisväärseid muutusi.
Lasnamäel peaks kooliteed alustama 1048 last, kesklinnas 807, Mustamäel 579 ja Põhja-Tallinnas 516 last. Nõmmel on kooliküpseks saanud lapsi 490, Haaberstis 473, Kristiines 318 ja Pirital 224.
Võrreldes sügiseste andmetega on Tallinna juurde kolinud 136 peatselt kooliteed alustavat last, pealinnast lahkus omakorda 82 last. 352 last on aga sügisega võrreldes vahetanud oma elukohta linnaositi.
Kõige suurem muutus on kesklinnas, kuhu on lisandunud 139 koolialustajat. Arvestades seda, et kesklinnas on kõige rohkem prestiižikaid koole, võib arvata, et mitte kõik need lapsed ei ole viimastel kuudel elukohta vahetanud.
Haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk pidas selliseid ümberkorraldusi tavapärasteks ega olnud valmis andma hinnanguid, kui suur osa neist lastest ka tegelikult kolis ning kui suur osa otsis soovitava kooliga sobivat aadressi. «Ma arvan, et see, et praegu sellest nii palju räägitakse, sunnibki vanemaid korrastama oma elukohaandmeid,» lausus ta, spekuleerimata põhjuste üle.
Ka esmakordselt Tallinna registreeritutest on kõige rohkem registreeritud end kesklinna – 68 last.
Lokk pidas ootuspäraseks, et kesklinna kõige rohkem lapsi juurde tuleb. «Ka eelmisel aastal toimus liikumine samas suurusjärgus, aga ma ei näeks siin tonti. Sellist kogemust meil küll pole, et võiks kindlalt öelda, et käitumine on süsteemne olnud.»
Haridusamet on ka varasemate aastate kogemustele viidates märkinud, et tegelikult alustab linnakoolides õppimist umbes 10 protsendi võrra registrisse kantutest vähem lapsi – osa neist on välismaal, osa asub õppima riigi- või erakoolides või palub koolipikendust. Umbes 37 protsenti Tallinna lastest soovib õppida venekeelses koolis.
Viimastel aastatel on kooliminevate laste arv järk-järgult suurenenud, samal ajal gümnaasiumiõpilaste arv järjest vähenenud. Lokk arvas, et koolid suudavad muutustega kohaneda ja vajadusel varasemast rohkem klassikomplekte avada.