Kaks peamist põhjust maamaksuvabastusest ilma jäämisel olid need, et rahvastikuregistri järgi ei ela inimene aadressil, mille kohta ta vabastust taotles, ning asjaolu, et tal puudus taotletaval aadressil omand või kasutusõigus.
Maamaksuvabastuse avaldus jäi rahuldamata 1104 tallinlasel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku esitasid tallinlased 10. jaanuariks 126 379 maamaksust vabastamise avaldust, millest 1104 jäi erinevatel põhjustel rahuldamata. 594 inimesel oli vabastusest keeldumisel põhjus selles, et rahvastikuregistri andmetel ei elanud nad nimetatud aadressil. 460 isikul puudus taotletaval aadressil omand või kasutusõigus. 36 inimest jäi maamaksuvabastusest ilma seetõttu, et nende kasutada olev kinnistu ei ole elamumaa.
Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul esitati maamaksust vabastuse avaldusi kõige rohkem ehk 33 990 Lasnamäel, sest seal elab Tallinna linnaosadest ka kõige enam inimesi. Kõige vähem ehk vaid 5587 avaldust laekus Piritalt, mis on ka pisim linnaosa.
Maamaksuvabastuse hind Tallinna linnale oli 8,9 miljonit eurot, millest suurima osa moodustas Nõmme koduomanike panus ehk 2,8 miljonit eurot ning teisele kohale jäi kesklinn 1,68 miljoniga. Samas Lasnamäel jääb koduomanike kätte vaid 468 000 eurot.
Koduomanikud said maamaksuvabastust taotleda vaid 1500 ruutmeetrilt. Kelllel on suurem krunt, peab tänavu hakkama ülejäänud kinnistuosalt tasuma maamaksu 2,5 protsenti maa maksutamishinnast. Siiani olid see protsent 1,5. Samasuguse kõrgema määra järgi peavad maamaksu tasuma ka äri- ja tootmismaa omanikud.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere nimetas Tallinna linnavalitsuse trikke maamaksuga ettevõtluse väljasuretamiseks ja töötuse tootmiseks. Ta pidas silmas asjaolu, et vaatamata maamaksuvabastusele loodab linnavalitsus tänavu suuremale maamaksu laekumisele kui mullu. Kui aga maksjaid on vähem, siis peavad teised, enamuses just ettevõtjad tasuma oluliselt suuremaid maamaksu arveid ning see võibki ettevõtlust suretama hakata.
Abilinnapea Võrk kinnitas, et tänu maamaksumäära kasvule 1,5 protsendilt 2,5-le suureneb maamaksukoormus 67 protsendi võrra. Samas ei ole ta nõus väitega, et 1500 ruutmeetrist suuremate elamukruntide omanikud peavad samuti hakkama senisest rohkem maksma. Ta tõi näite, et 1800 ruutmeetri suuruse kinnistu omanik pidi 1,5 protsendi suuruse maksumäära puhul tasuma 427 eurot ning 2,5 protsendi puhul oleks see summa 712 eurot. Tänu maksuvabastusele tuleb omanikul tasuda aga vaid 118 eurot.
1500 ruutmeetrist suuremaid krunte, mille omanik on eraisik, leidub Tallinnas 2400.
Järgmisest aastast hakkab kuni 1500 ruutmeetri suuruselt elamumaalt kehtima maksuvabastus kogu Eestis. Riik on lubanud, et kohalikele omavalitsustele hakatakse kompenseerima saamata jäänud maamaksutulu. Rahandusministeeriumist vastati Postimehele, et lõplikud otsused kompenseerimise korra kohta tehakse riigi eelarvestrateegia koostamisel hiljemalt aprillis.
Tallinn teenis mullu maamaksust 22,2 miljonit eurot, ületades plaani 4,6 protsendi võrra. Tänavuseks aastaks on kavandatud maamaksust linnaeelarvesse 23,6 miljonit eurot.