Enamik sel aastal kooli minevatest lastest pääseb küll koolikatsetest, teisalt tuleb lastevanematel hiliskevadeni hinge kinni pidades loota, et neile määratakse kodule lähim ja samas ka lapsele käimiseks sobivaim kool. Haridusamet on valmis ka võimalikeks vaidlusteks.
Sel aastal antakse ülelinnaline start laste koolivalikule 1. märtsil, millest alates kahe nädala jooksul peavad kõik sügisel kooli minevate laste vanemad linnale taotluse esitama.
Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart selgitas, et taotluse esitamine on oluline just seetõttu, et rahvastikuregister annab linnale infot küll lapse elukoha, kuid õppekeele, vendade-õdede õppimise ning lapsevanema soovi kohta mitte.
Lapsevanemad saavad taotluses märkida oma eelistuse ja seda vabas vormis põhjendada, olgu see siis sobiv transport, kooli meeldimine või miski muu. «Võimalik on ka see, et pere ei soovi, et lapsed ühes koolis käivad – olenevalt kooli profiilist või muust, ehkki seadusandja näeb seda kindlalt kui vanema soovi, siis praktika näitab, et kõik lapsevanemad seda alati ei soovi,» rääkis haridusameti koolimääramise komisjoni juht Meelis Kond.
Edasi tuleb ligi kaks kuud ootamist ja lootmist, et 25. mail teatatakse just perele sobivaimas koolis lapsele koha pakkumisest. Hiljemalt 10. juuniks tuleb perel koolile teatada, kas laps asub seal õppima või mitte, sest pärast seda lastakse kinnitamata kohad jälle vabaks ning neid kohti võivad omakorda taotleda järgmised soovijad.
Probleem tekib aga siis, kui lapsevanem linna pakutud kooliga rahul ei ole, teiste koolide vabade kohtade osas aga infot veel pole. Kond soovitas ikkagi sobimatust koolikohast loobuda, isegi kui perel pole kindlust ka ühtegi teise kooli pääsemise suhtes. «Sellised situatsioonid on ilmselt erandlikud, neid tuleb lahendada juhtumipõhiselt. Siis tuleks uuesti haridusametisse pöörduda ning ilmselt võib siis jutt tulla elukohajärgse koolikoha taastamisest,» sõnas Kond. «Ilma koolikohata ei jää keegi,» kinnitas ta.
Koolikohast loobumisest soovitas ta igal juhul teatada. «See on väga oluline, sest arvestades seda, et me määrame koha ka neile, kes lähevad riigi- või erakooli või elavad välismaal, ei saa me hoida nii suurt arvu kohti – umbes 400 – vakantsena kuni 1. septembrini, et siis kool avastab, et mõnes klassis alustab õppimist 15, teises 20 last. Hiljem neid täita on keerulisem,» selgitas Kond.
Haridusamet on pannud end valmis ka võimalikeks vaidlusteks. Kond sõnas, et kui lapsele ei määrata kooli lapsevanema eelistuse järgi, põhjendab amet oma otsust. Näiteks võib elukohalähedusest ja õdede-vendade õppimisest hoolimata laps jääda soovitud kohast ilma, kui klassides vabu kohti enam pole.
«Ühe kriteeriumina vaatab komisjon elukoha registrikande aega,» märkis Kond. Otsus langetatakse selle vanema kasuks, kes on piirkonnas kauem elanud. «Haldusmenetluse käigus toimuvad kaalumised mitme kriteeriumi põhjal,» nentis Kond olukorra keerukust. Äärmuslik variant on linna otsuse vaidlustamine kohtus, Kondi sõnul peab selleks linn valmis olema.
Koolinappus Lasnamäel
Varem on räägitud koolikohtade nappusest Pirital, kuid Kondi kogemuse järgi seal suuri probleeme tekkida ei tohikski. «Enamik vene õppekeelega lapsi sõidab Piritalt niikuinii kesklinna, eesti õppekeelega ma eelmisel aastal ei näinud probleeme. Võib küll tekkida kaks vahetust, siis saab vanem otsustada, kas eelistab Lasnamäe kooli,» sõnas ta.
Kond rõhutas, et koolivalikul pole oluline mitte linnaosa piir, vaid kooli lähedus. «Näiteks Pirita Kosel on Lasnamäe üldgümnaasium kindlasti lähemal kui Pirita gümnaasium,» lausus ta.
Eelmisel aastal tekkis probleem hoopis Lasnamäe venekeelsete gümnaasiumidega, näiteks võtsid Läänemere, Linnamäe ja Mahtra gümnaasiumid uusi õpilasi vastu 100 ringis. «Need on murekohad, aga häält on teinud need koolid, kes on 60 last endale saanud,» märkis Kond.
Viimastel aastatel ei ole rahvastikuregistri andmetel 1. klassi minevatest lastest linna üldhariduskoolidesse astunud umbes 10 protsenti. Nii prognoosib linn ka tänavu, et ehkki rahvastikuregistri järgi peaks sügisel kooliteed alustama 4401 last, hakkab tegelikult sügisel linnakoolides õppima umbes 4000, neist umbes 37 protsenti soovib õppida venekeelses koolis.
--
Olulised tähtajad:
1. veebruari seisuga fikseerib Tallinn kooliminevate laste elukohad rahvastikuregistri põhjal. Ülelinnalise vastuvõtuga koolid selgitavad konkursiga kooli pääsejad veebruari jooksul.
1.-15. märts tuleb esitada koolikoha taotlus kas e-koolis või haridusametisse. Pärast 1. veebruari pealinna kolinud peredel tuleb koolikoha taotlus esitada haridusametisse. Kui laps ei soovi Tallinnas koolikohta, tuleb sellest samuti haridusametile teatada
25. maiks teatab komisjon lapsevanematele lastele määratud kooli
10. juuniks tuleb koolikoha vastuvõtmisest või sellest loobumisest teatada koolile
Alates 15. juunist saavad soovijad esitada taotlusi koolides vabaks jäänud kohtadele
E-koolis taotluse esitamine:
X Kui pole varem kasutanud, registreeri kasutajaks
X sisene end ID-kaardi või pangalingi kaudu autentides
X kontrolli oma elukohaandmed
X sisesta kooli mineva lapse isikukood ja nimi. Süsteem kontrollib rahvastikuregistri järgi lapse andmeid ja laseb seejärel taotlust esitama (vale aadressi korral pöördu haridusametisse)
X ainus kohustuslik valik: õppekeel
X märgi õdede-vendade isikukoodid (süsteem tuvastab, millistes koolides pere teised lapsed õpivad)
X soovi korral vali eelistatud koolid (kuni kolm). Nimekirjas pole ülelinnalise vastuvõtuga koole
X põhjenda koolivalikut
X kui taotlus esitatud, saab vanem e-postile kinnituskirja
X haridusamet saadab otsuse kohta teate samuti e-postile
Võimalikud veakohad:
X taotlust saab esitada vaid ühe korra (kas e-koolis või haridusameti kaudu)
X lapse andmeid ei leitud. Võimalikud põhjused: eksisite isikukoodi sisestamisel – sisestage uuesti. Laps pole veel koolikohuslane; registreerisite end Tallinna elanikuks pärast 1. veebruari – pöörduge haridusameti poole