Pilpakülas askeldavad asotsiaalid ja lammutajad

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lennujaama taguses pilpakülas käib äge lammutustöö, töömaa kõrvale jäävates osmikutes aga elavad talvelgi nii inimesed kui loomad.


Lennujaam plaanib selle aasta jooksul lennuvälja lähiümbruse ebaseaduslikest daatšadest puhastada ning nii palju kui ilm lubab, tehakse töid ka talvel.

Lammutajate töövõidud on näha juba suurelt teelt. Teeäärsetest aiamajadest on järel vaid puidu- ja kivihunnikud. Igasugune metall kadus sealt ilmselt juba enne lammutajate kohalejõudmist. Maha võetakse ka kogu võsa, ehk niisugused puud, mille tüve jämedus on alla kümne sentimeetri.

Kopp ragistab jõhkralt vanadest akendest ehitatud kasvuhoone kallal. Mõnikümmend meetrit eemal on nukumajaga sarnanev pealtnäha igati korras aiamaja, mille uksel seisev mees jälgib haigutades kopa tööd.

Töömeeste sõnul pole aiamaja elanikul põhjust muretsemiseks, sest esialgu lähevad lammutustööd temast mööda. Esimeses etapis tehakse puhtaks teeäärne ala, siis liigutakse kaugemale.

Nukumaja on ilus siiski vaid eemalt vaadates. Lähemale minnes on näha, et poolte akende asemel on kiled ning kunagisest ilust on vähe järel. Maja asukas on Sergei nimeline mees, kes oma sõnul on «üldjoontes kodutu». Üldjoontes sellepärast, et praegu on tal eluruum olemas, mis sellest, et talve jaoks sobimatu.

Kodutuks aga jäänud Sergei viimase vanglakaristuse kandmise ajal. Kui karistusaeg lõppes ja mees koju Kohtla-Järvele sõitis, avastas ta oma suureks kurvastuseks, et kunagine kodumaja on maha lammutatud. Tema ise olevat sealt aga enne seda mingisuguse üüri- või kommunaalvõla pärast tagaselja välja tõstetud. Nii ta sattuski kõigepealt Tallinna ja seejärel linna taha pilpakülla.

Väljas on kaks külmakraadi, Sergei aiamajas näitab termomeeter null kraadi. Mees vannub maapõhja metallivargaid, kes tema äraolekul aiamajast raudahju minema tassisid. Nüüd teeb ta süüa õues lõkke peal ning külma vastu aitab hunnik vanu vatitekke. Temasuguseid pidi pilpakülas palju olema.

Just nagu selle jutu kinnituseks lähenevadki mööda teed kaks kõikuvat ja tugevat odekolonnilõhna levitavat tegelast, kelle sabas jookseb ülikõhn krants. Paar püüab koera küll koju kamandada, kuid too ei tee kuulmagi ning poeb inimeste kannul Sergei majja.

Kui Postimees sügisel hukule määratud pilpaküla maakasutajatega vestles, küsisid kõik nagu ühest suust: mis saab nendest kodututest, kes daatšade rajoonis elavad. Esialgu kolivad nad lihtsalt järgmisse ubrikusse, kui kopp senise peavarju maatasa teeb.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles