Tallinna trammi- ja trollibussikoondisele (TTTK) laekus mullu reisijatelt 45 kaebust, mis olid seotud trollide uste vahele jäämisega, kuid ühtegi juhti seetõttu vallandatud pole.
Reisijad esitasid mullu trolli uste vahele jäämise kohta 45 kaebust
16. jaanuar 2009, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTTK juhatuse esimees Toomas Sepp ütles, et taoliste kaebustega tegeleb firma liiklusteenistus. Ta lisas, et sõltuvalt asjaoludest võivad juhtide karistustena kõne alla tulla lisatasu vähendamine, distsiplinaarkaristus ning korduva rikkumise korral suunatakse trollijuht täiendkoolitusele.
Trollijuhi vallandamist selliste rikkumiste puhul pole Sepa sõnul viimastel aastatel praktiseeritud.
TTTK liiklusteenistuse direktor Meelis Tartu ütles, et taoliste kaebuste arvud kuude lõikes kõiguvad palju ning suvekuud on selles osas vaiksed.
Tema sõnul reageerib firma alati taoliste kaebuste puhul ning üritatakse välja selgitada, kui tõsise probleemiga oli tegemist.
«Juhi karistamine või mittekaristamine sõltub sellest, mida tuvastame,» lausus Tartu. «Kui tuvastame juhi rikkumise, siis läheme preemia kallale. Kui rikkumine on tõsisem, siis järgneb distsiplinaarkaristus.»
Trollidega juhtus mullu 72 liiklusõnnetust ning kuus inimkannatanutega õnnetust.
Tallinna autobussikoondise suhtekorraldusjuht Sirje Roht ütles, et nende firmasse esitati 2008. aasta teises pooles 17 kaebust, kus sõitja või tema kott jäid sulguvate uste vahele.
Roht märkis, et bussijuht saab jälgida väljaspool bussi toimuvat ainult tahavaatepeeglist, mille vaateväli on piiratud ligikaudu 1 meetriga bussi kerest. «Kui juht peatuses tahavaatepeeglist kedagi uste juures enam ei näe, ootab ta mõned sekundid ja vajutab uste sulgemise nupule, mis käivitab sulgumisprotsessi,» lisas ta.
Roht lausus, et uste vahele jäädakse enamasti siis, kui kellelgi tekib salongis viivitus ja ta ei välju koos teistega ning astub uste vahele hetkel, kui bussijuht on sulgemise funktsiooni juba käivitanud. Siis kontrollib süsteemi automaatika ja uksi ei saa enam peatada.
Roht tõdes samas, et kõigil uuematel bussidel on blokeeringusüsteem, mis ei lase enne sõitma hakata, kui uksed on täielikult sulgunud - see tähendab, kui andur fikseerib ukse teel takistuse, lähevad uksed uuesti lahti. Tipptunnil linnas töötavast ligi 300 bussist on selliseid umbes kaks kolmandikku.
Ta lisas, et uutel bussidel saab salongis toimuvat jälgida ka uste juures asuvast peeglist või kaamerast, vanematel bussidel neid pole. Püsti seisvate sõitjate tagant ei pruugi bussijuht aga Rohu sõnul alati näha teise-kolmanda ukse juures toimuvat või ukseaugus astmetel seisjat.
Samuti pealinnas reisijaid vedava MRP Linna Liinide juhatuse liige Rein Vinni ütles, et firma ei saanud mullu ühtegi kaebust, kus bussi uste vahele jäänud inimene oleks saanud vigastada.
«Meie poolt teenindatavatel Tallinna ühistranspordi bussiliinidel sõidavad valdavalt uued bussid, millel on olemas uste automaatne turvasüsteem,» märkis ta. «Nimetatud süsteem puudub ainult 1 bussil.»
Vinni tõdes, et uste tõttu on olnud mõnel korral probleemiks see, et juht suleb uksed bussile kiirustava inimese arvates liiga kiiresti ja temaga mitte arvestades.
«Kuid sellistel juhtudel ei ole kunagi olukord üheselt selge, sest peatuses olles jälgib juht sõitjate väljumist ja sisenemist,» rääkis ta. «Kui juhi tahavaatepeegli vaateväljas ei ole inimesi, siis vajutab juht uste sulgemisnupule ja uste sulgumise järel pöörab oma pilgu vasakule tahavaatepeeglile, et alustada peatusest väljasõitu.»
Seetõttu ei näe juht Vinni sõnul enam seda, mis toimub bussist paremal pool. «Kahjuks on ebaviisakate ja liikluseeskirju rikkuvate autojuhtide tõttu peatusest väljasõit raskendatud ning kohati ohtlik,» lisas ta.