Tallinna kohtutäitur nõuab mehelt ärandatud ja hiljem lammutatuna leitud auto eest parkimistrahvi, kuigi trahvikviitung kirjutati välja ajal, kui sõidukit enam tegelikult ei eksisteerinud.
Kohtutäitur nõuab mehelt lammutatud auto eest parkimistrahvi
16. jaanuar 2009, 11:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Tsõmbaljukilt nõutakse trahvi auto valesti parkimise eest, kuigi sõiduk varastati juba poolteist aastat enne trahvi määramist ning leiti veidi hiljem lammutatuna, kirjutab nädalaleht Den za Dnjom.
Auto BMW 524 varastati 2001. aasta 26. märtsil Tallinnas Kristiine kaubanduskeskuse autoparklast.
Selle kohta tehti avaldus Lõuna politseiosakonnale ja samal päeval alustati kriminaalmenetlust. Nagu paljudel sellistel ärandamisjuhtudel, jäi kogu lugu n-ö pimedaks. Tõsi, auto leiti samal aastal küll kusagilt Männikult üles, kuid lammutatuna ehk osadeks võetuna.
Vladimiri sõnul pole tal õrna aimugi, mis osadeks võetud autost edasi sai. Politseist talle autojäänuste leidmisest ei teatatud.
Lammutatud auto parkis vales kohas
2004. aastal sai ta teada, et ärandatud auto kohta oli umbes poolteist aastat pärast ärandamist ehk novembris 2002 kirjutatud välja 1800 kroonine trahv.
2004. aastal hakkas kohtutäitur Urmas Tärno trahvi Vladimirilt sisse nõudma.
Toona õnnestus mehel kohtutäitur Urmas Tärnole selgitada, et tema ei saanud novembris 2002 autot kasutada, kuna sõiduk oli varastatud aastal 2001. ja samal aastal ka varaste poolt lammutatud, mida kinnitab ka politsei info.
Täitur nõuab trahvi sisse
Vladimiri kinnitusel olid nad toona jõudnud täituriga üksmeelele, et tema ei pea trahvi maksma. Kuid umbes kuus aastat hiljem, eelmise aasta lõpus saatis kohtutäitur Urmas Tärno Vladimiri töökohta sissetuleku arestimise akti, milles kohustatakse tööandjat võlgniku ehk Vladimiri töötasust kinni pidama 2346 krooni ja 35 senti.
1800 krooni sellest moodustas trahv ja ülejäänu kohtutäituri tasu ning täitemenetluse läbiviimise kulu.
Tärno kõnealuse juhtumi tagamaid selgitama ei soostunud, väites, et tegemist on täitesaladusega ja tema ei tohi selle asjaolusid avalikustada.
Omanik vastutab
Ta toonitas, et tema on vaid otsuse, antud juhul trahviotsuse täitja. «Kohtutäitur oleks siis nagu jumal või keiser, kui temast sõltuks tehtud kohtu- ja trahviotsuste ümbervaatamine,» märkis ta.
Küsimusele, kuidas seda trahvi vaidlustada, vastas kohtutäitur, et linnavalitsus, kelle ametnik trahvi määras, tuleks kohtusse anda. Ent kuna kaebamise tähtaeg on möödunud, sest Vladimir sai trahviotsusest teada juba aastal 2004, siis pole sellest ilmselt kasu.
Küsimusele, kui autolt varastatakse number ja keeratakse see külge teisele autole, kes pargib valesti, siis kas numbrimärgi omanik peab igal juhul ise trahvi maksma, vastas Tärno pikema arutlusega teemal, kui marginaalsed sellised juhtumid ikkagi olevat. Aga üldjoontes vastutab omanik otsast lõpuni selle eest, mis tema sõiduvahendiga toimub.