Sellist looma ei saa olemas olla, kirjutas üks kommentaator AP uudise peale, et USAs Detroiti loomaaias sündis 50 sentimeetri pikkune ja 1,3 kilogrammi kaaluv karvutu tuhnik.
Tuhnik võib tulevikus ka Veskimetsa jõuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuhnik on imetajate liik (Orycteropus afer) toruhambuliste seltsist. Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal, kui haruldase loomaga tegemist on?
Loomaaedades on tuhnik suhteliselt haruldane selle tõttu, et ta on ööloom. Et külastajad teda näeksid, tuleb looma öö ja päev ära vahetada. Ükskord ööbisin Frankfurdi loomaaia külalismajas. Läksin hommikul ööloomade majja. Seal särasid lambid ja ööloomad norskasid magada.
Kui lambid hakkasid järjest kustuma, ärkasid ööloomad üles, arvates, et on saabunud öö. Nii tuleb neid minuthaaval pikkamisi harjutada ja mitte üksnes valguse, vaid ka vee- ja niiskusrežiimiga.
Aafrikas elab tuhnik looduses seal, kus pole tihedat metsa. Termiitidest seal ilmselt puudust ei ole. Haruldane on ta selle pärast, et toruhambulisi liike maailmas rohkem pole.
Milline on tuhniku eluviis?
Nagu öeldud, on ta öise eluviisiga. Kibe kaevaja, kohalikud nimetavad teda maaseaks. Küünistega kraabib termiidipessa augu, torkab oma kärsa sisse ja limpsab pika keelega putukaid. Muide, pärast kasutavad teised loomad tema kaevatud auke oma uruna.
Millal jõuab tuhnik Tallinna loomaaeda?
Praegu käib meil afrikaaniumi 1. järgu rekonstrueerimine. Kui asjad arenevad, on lootust ükskord ka tuhnikule vajalikud elutingimused luua. Millal, seda on küll raske öelda. Praegu võib tuhnikut näha Hollandis Arnhemi loomaaias ja ka Saksamaal.
Termiite meil pole, aga tuhnik sööb ka teisi putukaid. Tema toidusedelit saab kohendada.