Tudengite tervitus jättis riigikogulased külmaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Enamus riigikogu liikmetest ei peatunud pikemalt tudengite juures, kes neid täna hommikul Toompeal tervitasid ja ühtlasi oma seisukohti kõrgharidusreformi suhtes avaldasid.

Tudengiesindajad otsustasid eelmise nädala kriisikoosolekul, et nad asuvad tudengisõbraliku kõrgharidusreformi käivitumiseks selle nädala alguses hommikuti Toompeal poliitikuid tervitama ja tuletavad neile meelde oma seisukohti valmiva reformi suhtes.

«Teeme seda selleks, et saadikud ei unustaks, et ootame oma tuleviku suhtes otsuseid. Tahame, et neis otsustes arvestataks ka tudengite soovidega,» sõnas Eesti Üliõpilaskondade Liidu esimees Eimar Veldre.

Täna hommikul kell 9 kogunenud tudengid olid üles rivistatud, et tervitada tööle suunduvaid riigikogu liikmeid ja jagada neile tudengite seisukohtadega lendlehti. Valdav enamus riigikogu liikmetest võttis sõnagi lausumata lehe vastu ning astus edasi. Vaid mõni üksik tundis sügavamat huvi, mida tudengid soovivad.

Soovivad nad seda, et üliõpilasel oleks õigus tasuta õppekohale, täites õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses nominaalaja piires ning seda, et tudeng ei kaotaks tasuta õppekohta, kui täidab alla 30 EAP semestris. Veel soovivad nad, et kõrgkoolid kasutaks lävendipõhist vastuvõttu, kehtestataks vajaduspõhised õppetoetused hiljemalt reformi jõustumisel ning üliõpilasel oleks õigus õppida ka akadeemilisel puhkusel viibides.

«Kõige suurem vaidlus on esimese ettepaneku üle,» nentis riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL), kes sõnas, et teeks selle ettepaneku osas lendlehel linnukese «ei» juurde. «Teine on selge jah, sest selle muudatuse me oleme otsustanud teha.»

Pakosta kinnitusel tehakse muudatusettepanek, et vastuvõtt ülikooli läheks lävendipõhiseks. Ka kolmanda punktiga, mis rääkis õppetoetustest, on Pakosta nõus.

«Täiesti võib tulla kõne alla reformi edasi lükkamine, kui me ei suuda toetusi varasemaks tuua,» rääkis Pakosta, lisades, et selles osas on IRL eriarvamusel Reformierakonnaga.

«Neljanda ettepaneku kohta ei saa öelda jah ega ei,» rääkis ta. «Meie ettepanek on muuta eelnõud nii, et üliõpilasel on garanteeritud õigus teha tasuta ainepunkte akadeemilise puhkuse ajal kolmel juhul – esiteks siis, kui tal on alla kolme aastane laps, teiseks siis, kui ta on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistusega ja kolmandaks siis, kui ta on ise erivajadustega ja on võtnud akadeemilise puhkuse sel põhjusel.»

Pakosta rääkis, et üks variant oleks see, et akadeemilisel puhkusel küll võiks ainepunkte teha, kuid see oleks tasuline, et ei tekiks motivatsiooni selleks akadeemilist puhkust võtta. Ta lisas, et tema suhtub sellesse, et tudeng õpib ja töötab, väga positiivselt ning see on terve maailma valik.

Pikemalt rääkis tudengitega ka Igor Gräzin (Reformierakond), kes ütles, et sellisest aktsioonist on kindlasti kasu.

«Ütleks ka nii, et kui ma ei oleks riigikogu liige, siis organiseeriks siin mina, sest pool asja on see õppe- ja sotsiaaltoetus, aga teine pool on see, et meie õppetöö korraldus on väga halb ja bürokraatlik,» seletas ta. «Kui sa tahad mingit ainet õpetama hakata, siis sa pead täitma igasugu pabereid, mille sisu on arusaamatu, mida mitte keegi ei loe ja mida kellelegi vaja ei ole.»

Gräzin avaldas lootust, et kui tudengid alustavad, siis tulevad varsti protestidega õppejõud järgi.

Väino Linde (Reformierakond) rääkis, et tudengite tänasest ettevõtmisest on kindlasti kasu.

«Ma ei saa lubada, et kõik läheb nii nagu nemad tahavad, sest näiteks, kui me teeme seaduse arstidele, siis me ei saa arvestada ainult arstide arvamust, vaid ka kõikide teiste arvamust ja kogu olemust tervikuna,» ütles ta. «Aga igal juhul ma pooldan seda, et tudengid on nii aktiivsed ja on oma seisukohtadega väljas.»

Riigikogu liikmeid saabus järjest, nad võtsid lendlehe viisakalt vastu, kuid pagesid kiiresti ruumidesse. Enamus autodega saabujatest lasi akna alla, kuid näiteks Laine Randjärv (Reformierakond) seda ei teinud, vaid sõitis tuimalt mööda. Kontrastiks riigikogu liikmete autodele saabus kultuuriminister Rein Lang neljanda põlve Volkswagen Golfiga, kuid temagi tudengite juures ei peatunud.

«Kõik räägivad, et nad arutavad, aga meid ei taheta tegelikult kuulda võtta,» sõnas Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilane Rauno Lõhmus. «Meie tahame, et nad võtaksid oma seisukohad juba enne hääletamist.»

Nimelt arutab riigikogu kultuurikomisjon kõrgharidusreformi eelnõud 12. jaanuaril, pärast mida saadetakse see riigikogu suurde saali hääletusele. Lõhmus võttis tudengite nõudmised kokku nii: «Me soovime tudengisõbralikku kõrgharidusreformi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles