Veel sel aastal peavad ehitajad Tallinna loomaaias lõpule jõudma ninasarvikute maja renoveerimise ja soojustamisega, järgmise aasta algusesse jääb välisaia ehitamine. Need on eeltingimused, et loomaaed saaks endale uue ninasarvikutepaari.
Ninasarvikud saavad endale sooja maja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal selgitas, et riigi finantseeringutele tuli lisaks CO2 kvootide müügist saadud raha ning see võimaldaski ninasarvikute maja korralikult renoveerida ja soojustada. Tööd peaksid lõppema veel sel aastal. Kokku läheb see maksma umbes viis miljonit Eesti krooni ehk ligi 320 000 eurot, millest umbes pool tuli CO2 kvootide müügist.
«Meil oli siin üksik ninasarvik, kes elas nii vanaks, et püstitas isegi Euroopa rekordi, kuid siis suri ära ning meile öeldi, et uued ninasarvikud saate vaid siis, kui teete selle maja korda,» selgitas Kaal. «Kuu või poolteist tagasi käisid koordinaatorid vaatamas, et kas me ikka teeme midagi. Jäid uskuma, et aasta lõpuks jõuame ikka töödega lõpule, aga peale selle on ka välisaed vaja korda teha. Alles siis on meil võimalus kaks uut teravnokk-ninasarvikut saada.»
Kaal lisas, et igal juhul tuleb pingutada, sest ninasarvikute järjekorras on teisigi loomaaedu ning kui Tallinn õigeks ajaks töödega hakkama ei saa, siis lähevad ninasarvikud mujale ning tuleb jälle võibolla kümme aastat oodata.
«Välisaia kordategemiseks ei ole meil praegu raha, aga loodame Tallinna järgmisel kevadel tehtavale lisaeelarvele,» märkis Kaal. Ta lisas, et linna finantsdirektor Katrin Kendra on mõista andnud, et kui raha laekub linnaeelarvesse plaanipäraselt, siis võib umbes 120 000 euro suurusele finantseeringule siiski lootma jääda.
Jõesead ootavad peikat
Vaatamata sombusele ja lumeta ilmale käib loomaaias elu tavapäraselt edasi. Külma mitte kartvad elukad müttavad väljas, soojalembesed loomad on siseruumidesse pandud.
Ühes aedikus jooksis ringi kolm noort jõesiga, keda hüütakse ka pintselkõrvadeks, kuna nende kõrvad meenutavad pintsleid. Emised on natuke nukrad, sest nende peigmees, kult nimega Apelsin lahkus terviserikke tõttu siit ilmast. Kaal selgitas, et emised toodigi just seepärast Moskvast Tallinna loomaaeda, et saada järglasi, keda ootasid ka teised Euroopa loomaaiad, aga ju selline haarem oli Apelsinile nii suur üllatus, et tal ütles süda üles.
«Apelsin toodi meile aasta algul Moskva loomaaiast, kuid ka sealsed töötajad ei teadnud, et tal mitu kaasasündinud tervisehäda küljes oli,» ütles Kaal. «Nüüd peame kuskilt uue kuldi otsima.»
Tallinna loomaaias on Kaalu sõnul maailma parim kitsede ja lammaste kollektsioon. Keerdsarvkitsed ehk markuurid jalutasid uhkelt ringi, vana sokk hoidis kogu karjal silma peal. Looma uhkete sarvede kohta ütles Kaal, et jumal lõi need sarved just sellistena, et Aadam näeks, kuidas punnivinna teha.
Lumeleopardid, üks emane, teine isane, istusid uhkelt kivi peal. Kaalu sõnul neil praegu veel järglasi pole. Tänavu kevadel emane küll esimest korda sünnitas, aga ei saanud päris hakkama ning poeg suri. Loomaaia töötajad loodavad, et järgmisel aastal läheb paremini. Lumeleopardil pidavat olema maailma kõige pikem saba, millega manipuleerides ta saab mägedes üle kuristiku teha pikki ja keerulisi hüppeid.
Väikeste kasside ekspositsioon, mis jällegi on puhtalt sponsorite rahaga ehitatud, sai lõplikult valmis ja seadistatud tänavu. Ühes puuris sõi rookass parajasti kahte hiirt. Amuuri kass lösutas aga laisalt aknalaual. Kõige ilusam kass pidi Kaalu sõnul olema manul, kuid see elukas ennast näidata ei tahtnud. Kassid pidavat üldse olema loomad, kes rohkem öösiti ringi jooksevad.
Linnutiigil on külalisi
Loomaaia linnutiigil kees tõeline elu. Seal olid kohal nii omad asukad kui külalised ehk väljastpoolt loomaaeda kohale lennanud sulelised. Kaalu sõnul ei ole selles midagi imelikku, kui ka mujalt tulnud sinikael-pardid loomaia tiigil ujuvad ning sealset söötmist naudivad. Linnutiigi juures on automaat, kust iga külastaja saab 10 eurosendi eest peotäie krõbuskeid osta ja neid lindudele visata. Katse näitas, et kui hakata toitu tiiki puiskama, siis ujuvad kõik veelinnud kiiresti kohale ja lähevad omavahel palukeste pärast isegi kaklema.
Ümber linnutiigi on rebaste eemalhoidmiseks paigaldatud elektrikarjus, sest reinuvaderid kipuvad pidevalt parte ja teisi veelinde noolima. Kaalu sõnul on rebased üllatavalt head ornitoloogid, sest nad eelistavad just võõramaiseid ja haruldasemaid liike, mitte kohalikke sinikaelparte. Igal talvel saavad loomaaia töötajad kätte 5 – 6 rebast, kuid ringi liigub neid seal palju rohkem.
Vahetult enne jõule loomaaias ringi jalutades külastajaid eriti näha ei olnud, sest ilmad on tuulised ja rõsked. Kaalu sõnul võib aga praegu loomaaias kohata päris palju Vene turiste. Ka soomlasi on näha.
«Kultuuripealinna staatus tõi meile sel aastal rekordarv külastajaid, millest suur osa on loomulikult turistid,» ütles Kaal. «Sellest lähtuvalt seadis aga Tallinna linn meile ka järgmiseks aastaks plaani. Ei oska öelda, kuidas me suudame seda täita, kui kultuuripealinna enam pole.»