Venekeelsed koolid saavad homme ilmselt eitava vastuse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Valitsus arutab oma homsel istungil 15 vene kooli taotlust saada ajapikendust eestikeelsele õppele üleminekuks. Valitsuse eelnõude infosüsteemis olevate eelnõude kohaselt ühelegi koolile ajapikendust anda kavas ei ole.

Valitsusele esitas ajapikenduse taotluse 17 venekeelset kooli, ütles haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.

Neist kahele, Tallinna ja Narva täiskasvanute koolile andis valitsus suvel ajapikendust. Homme plaanib valitsus eitavalt vastata veel 15 Tallinna ja Narva kooli taotlusele. «Neist kolme kooli taotlus on sisuliselt mõttetu, sest need koolid on juba muutunud põhikoolideks ja seal 10ndaid klasse ei avatud,» rääkis Ladva.

Sellisteks koolideks on Narva Paju Kool, mis on muutunud põhikooliks ning Tallinna Paekaare Gümnaasium ja Karjamaa Gümnaasium. Taotluse esitasid ka Haabersti Vene Gümnaasium, Kesklinna Vene Gümnaasium, Lasnamäe Gümnaasium, Lasnamäe Vene Gümnaasium, Linnamäe Vene Lütseum, Tallinna Juudi Kool, Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Narva 6. Kool, Narva Kesklinna Gümnaasium, Narva Pähklimäe Gümnaasium ja Narva Soldino Gümnaasium.

Alates 2007. aastast on ettevalmistatud eestikeelsele õppele üleminekut. Alates sellest sügisest peavad kõik koolid õpetama gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt 60 protsenti riiklikus õppekavas kehtestatud kohustusliku õppe mahust.

Vana-Kalamaja ja Narva täiskasvanute gümnaasiumidele antud ajapikendus kehtib kuni 30. augustini 2016 ning mõlemad koolid peavad testima kooli astujate keeleoskust ja vajadusel korraldama kehvema eesti keele oskusega õpilastele keeleõpet. Esimesel õppeaastal korraldatud eesti keele intensiivõpe võib õppeaega aasta võrra pikendada, kuid tagab kooli lõpetajatele korraliku riigikeele oskuse.

Teise tingimusena peavad mõlemad täiskasvanute gümnaasiumid algavast õppeaastast õpetama eesti keeles vähemalt viit õppeainet (eesti kirjandus, eesti ajalugu, muusika, ühiskonnaõpetus, geograafia) ning eestikeelne aineõpe peab koolides järk-järgult suurenema.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt tuleb kakskeelseks õppeks taotleda luba, nii taotles ka Tallinna Saksa Gümnaasium luba viia õppetööd läbi kahes keeles, kuigi nimetatud kooli saksakeelse osakonna töö on reguleeritud Eesti ja Saksamaa valitsustevahelise lepinguga. Tallinna Saksa Gümnaasiumi saksa õppekeelega osakonna lõpetajad saavad saksa üldise kõrgkooliküpsuse tunnistuse ning samuti ka Eesti Vabariigi gümnaasiumi lõputunnistuse ja riigieksamitunnistuse.

Eestikeelset gümnaasiumiõpet vastustav mittetulundusühing «Vene Kool Eestis» korraldas täna haridusministeeriumi Tallinna esinduse ees piketi ning andis ministeeriumile üle pöördumise vabariigi valitsuse poole.

Pärastlõunal ministeeriumi juurde kogunenud 14 meeleavaldajat hoidsid loosungit «Meie järgime EV põhiseadust! Aga teie, hr Aaviksoo?». Pärast veerandtunnist seismist viis ühenduse juhatuse esimees Oleg Nazmutdinov ministeeriumi valitsusele mõeldud pöördumise ning seltskond läks laiali.

Meeleavaldajad ei lasknud ennast segada sellest, et juba praegu on teada, et valitsus vastab eitavalt 15 koolile, kes esitasid taotluse eestikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuks. «Taotluste läbivaatamine ja tagasilükkamine on lihtsalt haridusministeeriumi poolt läbiviidava reformi järjekordne etapp. Me ootame valitsuse homse otsuse ära ja siis tegutseme edasi vastavalt sellele,» ütles Nazmutdinov Postimehele.

«Me loodame, et kohalikud omavalitsused, kes on esitanud oma põhjendatud vastuväited haridusministeeriumile ja valitsusele, ei jäta seda otsust tähelepanuta. Näiteks Tallinna haridusamet tunneb olukorda ning koolide ettepanekud on põhjendatud ning korralikult läbi töötatud. Sellepärast peaks ka haridusministeerium neid läbi vaatama just selles valguses – kompetentsete ja põhjendatud ettepanekutena, aga mitte poliitiliste sammudena, nagu haridusminister püüab Tallinna ja Narva omavalitsuste tegevust näidata,» lisas ta.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles