Konkurentsiamet on määranud Pääsküla endises prügilas biogaasist soojust tootvale firmale ülimadala hinna, Tallinna Küte müüb toasooja aga elanikele edasi ligi neli korda kallimalt.
Pääskülas toodetav odav soojus jõuab elanikeni hirmkallina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pääsküla endisel prügimäel juba 14 aastat biogaasist soojust ja elektrit tootva firma AS Terts juhataja Indrek Tiidemanni sõnul on praegu täielik lollus müüa soojust sellise hinnaga, mille konkurentsiamet firmale 2007. aasta alguses kinnitas.
Nimelt peab Terts enda toodetud soojust edasi müüma hinnaga 280,56 krooni megavatt-tunni (MWh) eest. Ostjad on aga monopolistlikud suurettevõtted Tallinna Küte ning Fortum Termest, kes küsivad elanikelt soojuse eest rohkem kui 1000 krooni megavatt-tunnist.
«See on ju täielik lollus,» ütles Tiidemann. «Kes siis tänapäeval müüb soojust 280 krooniga megavatt-tunni eest. Eestis ühtegi teist niisugust firmat ei ole. Elanikud ei võida meie toodetud odavast rohelisest soojusest aga midagi.»
Pisitootja suured mured
Selgituseks lisas Tiidemann, et Terts ei saa otse inimestele, ka lähedalasuvatele Pääsküla majadele soojust müüa, sest torustikud ei kuulu neile, vaid Tallinna Küttele ja Fortum Termestile.
Tõsi, Tertsilt ostetud soojuse hulk moodustab Tallinna Kütte müüdavast soojusest vaid 0,2 protsenti ning seega ei saa see suurfirma müügihinda märkimisväärselt mõjutada.
Tekib küsimus, miks konkurentsiamet peab üldse tegelema niisuguse pisitootjaga nagu Terts. Vastus kõlab lihtsalt: kuna Terts toodab biogaasist nii soojust kui elektrit, on tegemist kombijaamaga, mille hinnad peab elektrituruseaduse järgi kinnitama just konkurentsiamet. Isegi siis, kui kombijaam toodaks vaid mõne kilovatt-tunni energiat aastas.
Tiidemann selgitas, et kui tema firma oleks kirjas katlamajana ja väljastaks soojust alla 50 000 MWh aastas, saaks ta oma toodangut müüa hoopis parema hinnaga. Hinna peaks siis kinnitama kohalik omavalitsus, praegusel juhul Tallinna linnavalitsus. Termesti soojuse aastatoodang jääb 9000 MWh kanti.
«Mina tahaksin ka saada oma soojatoodangu eest normaalset hinda,» tõdes Tiidemann. «Aga konkurentsiamet seda ei võimalda. Kujutage nüüd ette minusugust pisikest päkapikku, kellega konkurentsiamet peab tegelema. Eelmine kord mõtlesid nad viis kuud meie hinnakujunduse üle.»
Konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse juhataja Külli Haab ütles, et Tertsile kehtestatud hind on kulupõhine ning lähtub sellest, et firma toodab soojust biogaasist. Kuna kahe töötajaga firma kulud on väikesed, siis ei saagi megavatt-tunni eest küsida rohkem kui 280 krooni.
Vaid jumal teab
Tiidemanni sõnul soovib Terts oma tegevust muuta ja on vastava taotluse ka konkurentsiametile esitanud. Kuna Pääsküla prügimäel tekkiva biogaasi kogus väheneb pidevalt, tahab firma hakata soojuse ja elektri tootmiseks kasutama maagaasi.
Gaasi tuleb kõrge hinnaga sisse osta, mistõttu peab paratamatult kasvama ka toodetava soojuse hind, kuid selle peab jällegi kinnitama konkurentsiamet.
«Kuidas meie taotluse menetlemine konkurentsiametis edeneb, seda teab vaid jumal taevas,» ohkas Tiidemann.