Ministeerium peab hilinejate koolitunnist kõrvaldamist äärmuslikuks meetmeks
9. detsember 2011, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Rahumäe põhikool võttis hilinejate ohjeldamiseks kasutusele ranged võtted, lukustades nende eest ukse, siis haridusministeerium peab koolitunnist kõrvaldamist viimaseks sobivaks meetmeks. Teised Tallinna koolid on hilinemistega samuti hädas, ent piirdunud leebemate meetoditega.
«Kool kehtestab ise oma sisekorraeeskirja, mida kooli kollektiiv peab järgima. Sisekorraeeskirja kehtestavad koolid vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele, mille paragrahv 44 seab tingimused, mida tuleb kindlasti järgida. Koolil on kohustus tagada õpilaste vaimne ja füüsiline turvalisus ja vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel,» ütles haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Greete Kempel Postimehele.
Tänane Õhtuleht kirjutas, et Rahumäe põhikoolis kehtib alates eilsest kord, kus viis minutit pärast koolipäeva algust suletakse garderoobi ja kooliruumide vaheline uks ning esimesse tundi hilinejad peavad eesruumi teist tundi ootama jääma.
«Saame öelda, et hilinejate korralekutsumine on kahtlemata vajalik, kuid selleks on kindlasti ka teisi meetodeid,» kommenteeris haridusministeerium. «Õpilastega saab vestelda, kutsuda nende vanemad kooli jmt. Õppetundidest kõrvaldamine peaks olema üks viimastest meetmetest, mida rakendada, sest õpilane võib hilineda ka temast mittesõltuvatel asjaoludel,» lausus Kempel.
«Lisaks võib õpilaste mitte tundi lubamine põhjustada probleeme laste turvalisuse seisukohalt – kes garanteerib, et lapsed ei lähe tänavale jne. Silmas tuleb kindlasti pidada ka asjaolu, et tegemist on põhikooliga, kus lapsed on väga erinevas vanuses.»
Kempel märkis ka, et õpilaste turvalisuse eest vastutab pedagoogiline personal, seega peaks pedagoog viibima ka nende laste juures, keda tundi ei lubata. «Lisaks on kool siiski õppeasutus ning peaks keskenduma eelkõige laste õpetamisele ning pakkuma neile ärajäänud tunni asemel organiseeritud tegevust.»
Hilinemisprobleem kõikjal
Postimehe telefonikõnedest paari teise Tallinna kooli selgus, et enamasti üliranged poldagi. Tallinna 21. kooli direktor Naida Toomingas ütles, et hilinemisprobleem on nende koolis samuti. «Probleem vaieldamatult on, aga osa hilinemisi ei ole õpilasest endast tingitud, vaid seotud transpordiga. Eks me nendega tegeleme,» ütles koolidirektor.
21. koolis lastakse ka hilinejad tundi. «Meil ei jagu kaadrit, kes peaks riietehoius tegelema põhjendatud ja põhjendamata hilinemisega, sest aeg-ajalt ikka juhtub, eriti näitavad kogemused, et talvisel perioodil hakkab rohkem juhtuma,» rääkis Toomingas. «Vahel saame juba internetist teada, et kui liiklus seisab, siis võib juhtuda, et mõned lapsed jõuavad alles poole tunni pealt kohale. Aga enamasti on hilinemine minutite mäng – loomulikult mitte igas klassis ja massiliselt.»
Peamiselt armastab viimaseks minutiks end kohale sättida põhikooli osa. «Eriti kolmas kooliaasta - nad on parajad mürsikud. Aga väikeste hilinemine on väga seotud just vanematega seotud, nemad iseenda tarkusest ei hiline küll kunagi,» rääkis direktor.
Toomingas oli nõus, et ranged võtted, nagu Rahumäe kool eilsest kasutusele võttis, likvideerivad kindlasti hilinemise nende seas, kes armastavad ärgata viimasel minutil. «Aga ma ei oleks valmis karistama neid, kes ei ole hilinemises ise süüdi. See oleneb ka koolipiirkonnast – kui tulek on vaid lihtsalt jalutamise teekond, sõltub see ikka endast.» Kesklinnas asuvasse 21. kooli sõidetakse palju kohale ka kaugemalt.
21. koolis piirdutakse üksikjuhtumite puhul vestlusega, kroonilistel hilinejatel kajastub halb harjumus madalamas käitumishindes.
Ka Pirita majandusgümnaasiumisse tullakse direktor Rita Rummi sõnul väga palju kodust kohale autodega. «Hilinemine pole mitte ainult õpilaste süül, vaid terved pered jäävad magama, kus auto ei käivitunud ja igasuguseid muid põhjusi. Meil on ka selliseid lapsi, kel ongi uneprobleem, ta ei saagi üles - käivad isegi arsti juures, aga suurt abi pole.»
«See on küll õige, et enamik õpilastest tuleb suhteliselt viimasel minutil,» tõdes Rumm. Nii ongi tavaline hilinemine umbes 5 minuti lugu. Näiteks tullakse bussiga ja valitakse see, mis saabub paar minutit pärast koolialgust või ollakse eelmisest lihtsalt maha jäädud.
«Laps märgitakse hilinejaks, aeg-ajalt õppealajuhataja või mina seisame all uksel vastas tervitamas ja sõnu peale lugemas…» loetles Rumm nende koolis kasutusele võetud meetmeid. «Siis jälle hilinemine väheneb, aeg-ajalt tuleb seda meelde tuletamas käia.»
Kontrollidest ja õpetussõnadest rangemaid meetmeid Rumm ei ole kasutusele võtnud. «Tundi mitte lasta – selle poolt ma ei ole. Ma ju ei tea, kelle süü see oli, aga õpilane jääb ju ikkagi tervest tunnist ilma. Ma olen jätnud selle õpetaja otsustada, kas ta laseb hilinejal rahulikult kohale minna või paneb ta kodust tööd vastama või muud sellist. Teada ju on, et on osa õpetajaid, kelle tundi mitte kunagi ei hilineta ja teisi, kus saab natuke näpistada,» rääkis ta.
Samas on hilinejate väga karmi vastuvõtu puhul juba neidki õpilasi, kes nähes, et hilineb, ei lähegi enam sinna tundi, eelistades kooli saabuda teise tundi, kuhu jõuab õigeks ajaks.