Tallinna sotsiaaltöö keskus korraldas Tallinnas peavarjuta ja koduta inimeste hulgas küsitluse, mille eesmärk oli saada ülevaade kodutuse põhjustest, ulatusest ja struktuurist. Praeguste andmete põhjal on Tallinnas arvestuslikult 1000-1500 koduta inimest.
Sotsiaaltöö keskuse juhi Kersti Põldemaa sõnul viidi küsitlus läbi septembrist novembrini kodutute kogunemispaikades, nagu Balti jaam, turud ja muud kohad, samuti vaestehaiglas ja supiköökides. Ankeete täideti ka öömajades ja kodutute päevakeskuses. Lõpuks käidi ka koos politsei ja päästeametiga neile teadaolevates kuurialustes, haljasaladel ja Kopli liinidel, kus elukohata inimesed tavatsevad viibida.
Küsitluste järgi on Tallinnas peavarjuta inimesi ehk tänavakodutuid ligikaudu 400, koduta inimesi, kes elavad varjupaikades ja sotsiaalmajutusüksustes, umbes 430. Kuna sotsiaalmajutusüksuste järjekorras on omakorda 400 inimest, siis praeguste andmete põhjal on Tallinnas koduta inimesi arvestuslikult 1000-1500.
«Küsitluse läbiviimine, sageli ekstreemsetes tingimustes, polnud kahtlemata lihtne,» tunnustas Tallinna abilinnapea Merike Martinson kõrgelt sotsiaaltöö keskuse küsitlejate tubli tööd.
Martinson lisas, et kui jaanuaris valmib küsitlustulemuste analüüs, saab linn hakata kavandama edasist tegevuskava kodutuse leevendamiseks Tallinnas. «Kuigi isiklikult olen veendunud, et inimesed, kes eelistavad täielikku sõltumatust sotsiaalsetest normidest, ei kao mitte kunagi. Seda tõestab ju ka arenenud riikide praktika.»
Kodutus on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse äärmuslik vorm, millele Euroopa Liidu regioonide komitee on juhtinud erilist tähelepanu. Mullu võeti Euroopa Liidus vastu kodutuse kaotamise strateegia, kus kutsuti riike üles kaotama tänavakodutus 2015. aastaks, pannes vastutuse nii probleemi ennetamisel kui meetmete rakendamiseks omavalitsustele.