Õiguskantsler Indrek Teder saatis Tallinna munitsipaalpolitseile soovituse muuta valesti parkinud auto tuuleklaasile asetatavate ning auto omanikule hiljem koju saadetavate trahviteatiste teksti nii, et oleks üheselt selge, et esimene on vaid trahvist informeeriv ning teine tegelik trahviteade.
Teder rõhutas, et mupo praegused teatised ei ole küll õigusvastased, ent võivad vähem teadlikule rikkujale tekitada mulje kahekordsest trahvist ning põhjustada kogemata trahvi topelt maksmist.
Indrek Teder hakkas probleemi analüüsima kahe avalduse põhjal, milles leiti, et mupo on õigusi rikkunud. Nimelt olid need inimesed parkinud oma sõidukit keelatud kohas ja leidnud hiljem autoaknalt kollase lipiku, millele kirjutatud «Trahviteade. Hoiatustrahv nr XXX» ning teisel juhul «Kirjalik hoiatusmenetlus nr XXX». Avaldajad tasusid trahvi ning olid üllatunud, kui veidi hiljem jõudis nendeni dokument pealkirjaga «Trahviteade». Kodanikud leidsid, et ühe rikkumise eest on neile põhjendamatult esitatud kaks trahviteadet.
Mupo selgitas õiguskantslerile, et nad ei väljasta kahte trahviteadet – nimelt on auto tuuleklaasile paigaldatav üksnes väärteo fikseerimise dokument, millel on informatiivne iseloom.
«Kollane leht jäetakse mupo kinnitusel rikkumise fikseerimise dokumendina sõiduki klaasipuhastaja ja akna vahele, et isik sõiduki juurde naastes saaks viivitamatult teada, et ta on toime pannud õigusrikkumise. Isikul on võimalik sündmuskohal teatisele märgitud asjaoludega tutvuda ning seisukoht kujundada,» vahendas õiguskantsler oma kirjas mupolt saadud vastuseid. Viie tööpäeva jooksul koostatakse trahviteade, mis saadetakse tähitud postiga rikkujale.
Mupo kinnitas ka õiguskantslerile, et nad ei ole saanud kunagi kirjalikku kaebust seoses sellega, et trahviteade oleks kellelegi korduvalt saadetud. «Telefoni teel on 2011. aasta jooksul kokku küsitud kümnel korral, et isik tasus trahvi sõidukile jäetud kollase paberi alusel, aga nüüd saadeti koju tähitud kiri. Peale selgitamist on küsimus lahenenud. Selle all pidas mupo eeldatavasti silmas, et trahvi teistkordset tasumist ei toimunud,» märkis Teder.
Võhikule arusaamatu
Õiguskantsler nõustus munitsipaalpolitsei tõlgendusega, et hoiatustrahvi on võimalik määrata autoomanikule või vastutavale kasutajale ka siis, kui autojuhti pole parasjagu auto juures, ent rikkumine on fikseeritud.
Küll aga leidis ta, et inimesele, kes ei tunne peensusteni väärteomenetluse regulatsioone, võib tuuleklaasi vahele pandud väärteo fikseerimise dokument mõjuda trahviteatena. «Kuigi selle informatiivse dokumendi pealkiri ei ole «Trahviteade», tuvastab inimene sellelt dokumendilt oma sõiduki numbri, väärteo toimepanemise aja, viited sellele, milles täpselt rikkumine seisnes ning avastab paberi allservast talle määratud hoiatustrahvi suuruse ning makse tasumiseks vajalikud andmed, mis algab sõnadega: «Trahviteate summa tasuda […]». Pöördel on ka maksekorraldus. Enne maksekorraldust antakse põhjalikke õiguslikke selgitusi, kus on muu teksti seas ka lause selle kohta, et füüsilisele isikule saadetakse trahviteade posti teel tähtkirjaga rahvastikuregistris märgitud või muul menetlejale teada oleval aadressil,» märkis Teder.
«Selles dokumendis ei ole aga eraldi selgitatud, et tegu on väärtegu fikseeriva dokumendiga ning et tegelik trahviteade saadetakse inimesele hiljem. Seetõttu olen seisukohal, et tuuleklaasile asetatav dokument võib luua inimesele eksitava mulje ning võib kaasa tuua olukorra, mil inimene tasubki ühe rikkumise eest kaks korda,» märkis õiguskantsler.
Teder arvas, et hea halduse tavaga kooskõlas on see, kui parkimiskorra rikkumise dokumentatsioon oleks inimestele üheselt arusaadav. Nii soovitas ta mupole lisada väärteo fikseerimise dokumenti selgitus selle kohta, et sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale saadetakse tema rahvastikuregistrijärgsele aadressile ka ametlik trahviteade.
Koju saadetavasse tegelikku trahviteatesse soovitas ta lisada selgitava lause, et kui isik on juba talle määratud hoiatustrahvi tasunud tuuleklaasile jäetud teatest lähtuvalt ning on veendunud, et antud trahviteate number on sama, on ta oma kohustuse juba täitnud ning võib selle trahviteate jätta tähelepanuta.
Mupo: trahvi topelt maksmise juhtumeid pole olnud
Mupo avalike suhete peaspetsialist Monika Lestberg ütles, et muuhulgas on nende parkimisosakonnast telefoni teel uuritud ka selle kohta, miks ühe parkimise kohta kaks teadet esitatakse. «Enamasti küsitakse sel juhul, kui isik on trahvi tasunud sõidukile jäetud kollase paberi alusel, aga nüüd saadeti koju tähitud kiri. Peale selgitust, et rikkumiskohal sõiduki kojamehe ja tuuleklaasi vahele jäetud teatis on sõidukijuhti rikkumist informeeriv ning posti teel saadetu on trahviteade, on helistajad rahul olnud. Statistikat selliste helistamiste kohta me ei pea,» rääkis Lestberg.
Ta jätkas, et kollase teatise jätmine sõiduki tuuleklaasile annab märku mupo ametniku tööst ja on hea tava tsiviliseeritud ühiskonnas. Lisaks on Lestbergi sõnul siis sõidukijuhil vahetu võimalus sündmuskohal rikkumise olemusega tutvuda. «Viis päeva hiljem on tavaliselt kõigil juba konkreetne juhtum, mille alusel trahvi saadi, meelest läinud,» põhjendas ta.
Lestberg ütles, et mupo praktikas pole ette tulnud juhuseid, kus trahvi oleks tasutud topelt nii kollase teatise kui ka posti teel saadetud trahviteate alusel.
Tema sõnul on trahviteatise vorm on hetkel ülevaatamisel ning täiendamisel peetakse silmas ka õiguskantsleri soovitusi.