Ehituskontroll pitsitab EKA naabermaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakond hakkas järsku huvi tundma Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kõrval asuva Tartu maantee 7 maja ruumide tegeliku kasutusotstarbe vastu. Teatavasti on hoone omanik kohtus vaidlustanud EKA kinnistu detailplaneeringu kehtestamise.
Tartu maantee 7 maja omanikku Ester Palmi kohtus esindava vandeadvokaadi Taivo Ruusi sõnul on tegemist kiusu ajamisega.
Ehituskontrolli osakonna juhtivspetsialist Diana Frischer on Palmi juba neli korda välja kutsunud, et saada selgitusi maja reaalse kasutamise kohta, kuid ei vanaproua ega tema advokaat pole kohale ilmunud. Seetõttu kasutaski Frischer ehitusseadusest tulenevat õigust ja läks eelmisel neljapäeval ise hoonet üle vaatama.
«Ehituskontrolli osakond teeb sellist järelevalvet ehitusseaduse alusel, sest seaduse järgi on omaniku kohustus tagada ehitise kasutamine vastavalt otstarbele,» selgitas Frischer. «Üldjuhul on omanikud koostööaltid ja annavad selgitusi, kuid üksikjuhtudel, nagu ka Tartu maantee 7 / Kivisilla 4 kinnistu puhul, omanikud koostöövalmis ei ole.»
Frischeri sõnul on see täiesti juhuslik kokkusattumus, et just praegu tahetakse Tartu maantee 7 maja kasutusotstarvet kontrollida. Mingit seost EKA kinnistu detailplaneeringu kohtus vaidlustamisega tema sõnul ei ole. Samasugust kontrolli tehakse Tallinnas pidevalt.
Vandeadvokaat Taivo Ruus põhjendas Frischerile kohtumistest loobumist asjaoluga, et ehituskontrolli osakond ei ole avaldanud soovitud kohtumise toimumiseks ühtki õiguslikku alust. Seega on juriidiliselt tegemist võrdsete poolte kohtumisega ja Palmil ei ole kohustust seda ettepanekut vastu võtta.
Ruus rõhutas, et kui keegi on hoones endale ruumid üürinud, siis miski ei keela oma korteris kodukontorit pidada. Sellest lähtuvalt tõdeski ta, et linnaplaneerimise ameti eemärk on lihtsalt majaomanikku kiusata ja talle tüli teha.
Frischer selgitas, et kui inimene elab korteris ja peab seal ka kodukontorit, siis on kõik korras. Kui aga eluruumides tegutseb ainult kontor või büroo, siis tuleb ruumid äripinnana ka registreerida. Nende asjaolude selgitamiseks tahabki ta Tartu maantee 7 maja omanikult selgitusi saada.
Ta lisas, et ehitisregistri andmetel paikneb Palmile kuuluva maja esimesel korrusel äripind, kus töötab kohvik, kuid kõrgematel korrustel on 25 eluruumi. Samas näitab äriregister, et nendes ruumides tegutsevad erinevad äriühingud, millele viitavad ka sildid korterite ustel.
Kui ühe või teise maja kasutamine ei vasta kasutuse otstarbele, saab ehituskontroll teha hoone omanikule ettekirjutuse, et kinnistu sihtotstarvet või ehitise kasutusotstarvet muudetaks. Trahvi ei ole võimalik haldusmenetluse korras määrata.
Tartu maantee 7 maja haldur Andry Krass kinnitas, et kinnistu sihtotstarve on 50 protsendi ulatuses elamu- ja 50 protsendi osas ärimaa. Seega võiks eeldada, et pooltes maja ruumides käib äritegevus ja teises pooles elutegevus. «Paraku ei ole ühtegi õigusakti, mis defineeriks, mis on elu- ja mis äritegevus. Samas võin kindlalt väita, et selles majas toimub äritegevus vähem kui pooltes ruumides.»
2009. aastal saatis ehituskontrolli osakond Tallinnas välja 35 teadet maa sihtotstarbe muutmiseks, 2010. aastal 116 ja tänavu 1. detsembri seisuga 89 teadet. Paaril korral on osutunud vajalikuks omanikule ettekirjutuse tegemine ehitise kasutamise otstarbe vastavusse viimiseks.