Tallinna järgmise aasta eelarvesse on sisse kirjutatud 16 uue sõimerühma avamine. See tähendab, et lasteaedade linnapoolse rahastamise tänavusele tasemele jäämise korral saab iga koolieelne lasteasutus järgmisel aastal linnalt veelgi vähem pearaha kui praegu.
Riigikogu IRLi kuuluv liige, endine linnavolinik Liisa Pakosta kinnitas, et kui 2012. aastal tõuseb Tallinna lasteaedade kohatasu kolmandiku võrra, siis peaks ka linn samas mahus lasteaedade rahastamist suurendama.
Tegelik olukord on aga selline, et Tallinn paneb tänavu lasteaedade ülalpidamiskuludesse 35 miljonit eurot ning sama summa on ka järgmise aasta eelarves. Kui aga tuleb juurde 16 uut sõimerühma rohkem kui 200 lapsega, siis tähendab see pearaha vähenemist.
Pakosta mainis, et sel aastal on Tallinna haridusameti eestvõttel toimunud mitu ümarlauda lasteaia teemadel, viimane neist oli sügisel. Kokkusaamistel lepiti kokku, et lähtuvalt lasteaedade väga halvast seisukorrast on lapsevanemad nõus kohatasu mingil määral tõstmisega ning sellest lähtuvalt suurendab ka linn panustamist pearahasse. Tallinna järgmise aasta linnaeelarvet lugedes tuleb aga välja, et linn on seda kokkulepet rikkunud ning ei ole oma osa suurendanud.
«Kui ma selle aasta algul kohtusin Tallinna lasteaedade juhatajatega, siis kõik kinnitasid mulle, et ühe lapse kohta tulev rahastamine on väiksem kui mullu,» kinnitas Pakosta. «2009. aastal oli ühe lapse pearaha ehk linna poolt eraldatav raha natuke üle 30 000 krooni ehk umbes 2000 eurot. 2010. aastaks vähenes see summa 20 protsenti ning tänavuseks veel umbes 10 protsenti. Kui linn tõstaks nüüd lasteaedade rahastamist 30 protsenti, siis jõuaksime umbes 2009. aasta tasemele, mis oleks juba päris hea tulemus.»
Lasteaia kasutada olev raha koosneb linna poolt eraldatust ning kohatasudest, mida maksavad lapsevanemad. Sellest rahast tuleb teha remonti, osta mänguasju ja muid vajalikke esemeid, tasuda kütte ja elektri eest ning maksta ka õpetajatele, köögitädidele ja teistele töötajatele palka.
«Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liidu ja lapsevanemate üks ettepanek haridusametile ongi olnud see, et remondiraha võiks olla eraldi,» ütles Pakosta. «On ju teada, et osa lasteaedadest on väga halvas seisundis, osa aga heas korras. See tähendab, et 1960. aastatel ehitatud vana ja lagunenud lasteaia õpetaja palk on koefitsiendiga 0,8, sest osa raha läheb remondiks, uues lasteaias saab aga õpetaja täispalka. See on ebaõiglane lahendus.»
MTÜ Tallinna Lasteaedade Hoolekogude Liit juhatuse liige Marje Braunbrück mainis, et hoolekogude seisukoha järgi võiks lasteaia kohatasu tõsta küll, kuid siis peaks linn oma osalust samapalju suurendama. Sel juhul kaoks tõesti ära vajadus, et vanemad peavad viima lasteaeda tualettpaberit ja igasugust muud vajalikku kraami ning parandama oma vabast ajast mööblit ja tegema hoones pisiremonti.
«Minu isiklik seisukoht on, et kui tõuseb nii pearaha kui ka vanemate osalus, siis peaks see võimaldama lasteaia õpetajatele jälle täiskoormust,» märkis Braunbrück. «See tähendab, et oleks tagatud laste areng, mida me ju kõik koolieelsetelt lasteasutustelt ootame.»
Ta rõhutas, et kindlasti ei tohiks juhtuda nii, et lastevanemad peavad küll senisest rohkem maksma, kuid linn hoiab oma raha mingiks muuks otstarbeks. Braunbrück nimetas täielikuks jamaks seda, kui linn tõesti oma osa lasteaedade rahastamises ei suurenda. Sel juhul mingit positiivset tulemust ei saavutata.
«Linna peaks ikka veel niipalju kui võimalik mõjutada, et see rahastamise asi üle vaadataks,» rõhutas Braunbrück. «Tegelikult võiks ju kohalik omavalitsus oma osa protsentuaalselt rohkem tõsta kui lapsevanemad. Kui aga linna järgmise aasta plaane vaadata, siis tundub, et asjad on vastupidi ning see on väga halb näitaja.»
Pearaha vähenemist puudutavale küsimusele vastas Tallinna haridusameti peaspetsialist Leini Jürissaar Postimees.ee`le, et Tallinna 2012. aasta eelarve menetlemine alles käib.
«Tänaseks on linnavalitsus leidnud vahendid uute rühmade loomiseks ning loodame, et eelarve võimalused menetluse käigus suurenevad veel,» märkis Jürissaar.