Tallinna abilinnapea Taavi Aas selgitab linnavalitsuse seisukohti TOPi ala detailplaneeringu menetlemisel.
Taavi Aas: TOPi planeeringu juures arvestatakse Pirita elanike huvidega
/nginx/o/2016/01/06/4855359t1h270d.jpg)
22. november 2011, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilses Postimehes heideti Tallinna linnale ette, et linnavalitsus pole ostnud täisehitamise vältimiseks arendajalt ära krunti Pirita TOPi kõrval. Arendusprotsess sai tegelikult aga alguse sellest, kui riik pani endale kuulunud maa korduvatel enampakkumistel müüki just sellisel kujul. Seega peaks olema riik ka see, kes krundi tagasi ostab. Tallinna linn saab oma vahendeid kasutada ainult hädavajaliku taristu rajamiseks vajaminevate maade ostuks.
Hakates TOPi planeeringu teemat harutama, tuleb alustada 2009. aastal vastu võetud Pirita linnaosa üldplaneeringust. Paljud piritalaste kõnealuse planeeringuga seotud etteheited vaieldi selgeks juba linnaosa üldplaneeringu kehtestamisele eelnenud aruteludes. Üldplaneering näeb linnaosa põhimõttelise arengupiirkonnana ette Pirita tee ja Merivälja tee ümbruse.
Tegemist on piirkonna tuiksoonega ja seega on Pirita linnaosa raskuspunkti kujunemine selle ümber igati loogiline. Nendest aruteludest sündis tõde ja linnaosa sai endale hea üldplaneeringu, mis kaitseb rohealasid ja säilitab Pirita rohelise linnaosa staatuse.
Mis puutub planeeringu aruteludel kõlanud ettepanekutesse, siis võeti neid võimaluste piires arvesse. Osa neist olid siiski vastukäivad ja utoopilised ning neid järgida polnud võimalik. Kurioosseima näitena meenub mulle ettepanek rajada sinna uus Rahvusooperi hoone, mis oleks oma mastaabilt praegustest planeeritavatest ehitusmahtudest kordades üle.
Põhiline võitlus TOPi kõrvale jääva mereäärse ala planeeringu juures käib elumajade rajamise vastu. Muretsemiseks pole siiski põhjust. Elamute ehitamiseks korraldatakse arhitektuurikonkurss ning nende planeerimisel ja rajamisel arvestatakse kindlasti ka ümbritseva keskkonnaga. Samuti hakkab tulevikus piirkonda ilmestama mere äärest kulgev rannapromenaad.
Tihtipeale arvab uusasukas, et tema peaks jääma viimaseks inimeseks, kes piirkonda kolib. Nii see linnas siiski olla ei saa. Kuigi linnakeskkond areneb, siis jääb Pirita edaspidi selleks samaks roheliseks linnaosaks. Kui planeeritavatesse elamutesse korteri ostvad inimesed soetaksid oma elamise selle asemel näiteks Viimsisse, kannataksid Pirita elanikud kõrvalomavalitsuse asukate tunglemise pärast. Ka see poleks hea lahendus.