Tallinna tuleva aasta eelarve on 474 miljonit eurot

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnavalitsus tutvustas Tallinna tuleva aasta eelarvet. Tallinna pressikeskuses vastasid ajakirjanike küsimustele Tallinna avalike suhete direktor Ain Saarna, finantsdirektor Katrin Kendra, linnapea Edgar Savisaar ja abilinnapea Taavi Aas.
Linnavalitsus tutvustas Tallinna tuleva aasta eelarvet. Tallinna pressikeskuses vastasid ajakirjanike küsimustele Tallinna avalike suhete direktor Ain Saarna, finantsdirektor Katrin Kendra, linnapea Edgar Savisaar ja abilinnapea Taavi Aas. Foto: Peeter Langovits

Tallinna tuleva aasta eelarve suurus on 474 miljonit eurot, mis on 0,9 protsenti tänavusest enam.


«Sel aastal oli eelarve 469 miljonit eurot, see tähendab et kasv on 0,9 ehk peaaegu üks protsent,» ütles linnapea Edgar Savisaar linnavalitsuse pressikonverentsil.

Linna võlakoormus on tema sõnul tuleval aastal 57 protsenti. Tulud laekuvad põhiliselt üksikisiku tulumaksust, maamaksust, kaupade ja teenuste müügist.

Suurimad muudatused eelarves on linnapea sõnul see, et linn vabastab koduomanikud maamaksust ning linnal jääb saamata müügimaks. Müügimaksust ilmajäämine tähendab seda, et linna tulud vähenevad järgmisel aastal üle 16 miljoni euro ehk 300 miljoni krooni võrra.

«Investeeringud kasvavad 20 protsenti, eelarve kasv on praktiliselt kõigis sektorites. Eriline rõhk on kahel valdkonnal, esiteks teed, tänavad ja sisekvartaalsed teed. Kui sel aastal eraldati kvartalisiseste teede remondiks miljon eurot, siis järgmiseks aastaks on kavandatud 2,5 miljonit. Teede ja tänavate rekonstrueerimiseks ja jooksvateks kuludeks kokku on ette nähtud 67 miljonit eurot, sel aastal oli see summa 57 miljonit,» rääkis Savisaar.

Teine eelarve prioriteet on tema sõnul koolieelsed lasteasutused. «Lasteaedade erinevateks investeeringuteks on ette nähtud 4,8 miljonit eurot. Sellest kolm miljonit on PPP-projektid. 1,8 miljonit on see ressurss, mis on ette nähtud «Tuleohutu lasteaia» programmi jaoks ehk tulekustutussüsteemide korrastamine pluss jooksvad remonttööd, õuealade heakorrastamine ja kahe uue lasteaia projekteerimine. Ja kasv kokku võrreldes selle aastaga on 1,5 miljonit eurot,» täpsustas linna finantsdirektor Katrin Kendra. Tänavuse aasta linnaeelarve lastehoiu ja alushariduse real ilutseb summa 366 429 eurot.

Järgmisel aastal on Tallinna lasteaedades  kavandatud 15 uue sõimerühma ning ühe liitrühma avamine. Kendra sõnul toimub uute lasteaiakohtade loomine linna eelarvekulude arvel. Kui Tallinna investeerimistegevuse eelarve kasvab järgmisel aastal kokku 20 protsenti, siis puhtalt linnaeelarve vahendite arvel tehtavad investeeringud suurenevad isegi 30 protsenti. Ühe osa investeeringuteks leitud rahast suunaski linn alusharidusse ehk lasteaedadesse.

Kultuurikatla investeeringutoetus kasvab 2,4 miljonit eurot. Eelarves leitakse raha ka Heleni kooli õpilaskodu uue korpuse ehituseks, huvikeskuse Kullo peahoone renoveerimiseks, loomaaia keskkonnahariduse keskuse ehituse alustamiseks, Pirita spordikeskuse uuendamiseks, Lasnamäel Varraku spordikeskuse ehituse alustamiseks, Põhja-Tallinnas Sõle spordihoone projekteerimiseks.

«Siis veel Neitsitorni, Tallitorni ja nendega külgneva linnamüüri lõigu rekonstrueerimine. Aga ka mitmed teised kultuuriobjektid nagu Salme kultuurikeskuse renoveerimine ja selle parkla väljaehitamine, mida on kavandatud mitu aastat, aga seni me ei ole jõudnud seda teha,» loetles Savisaar.

Ostetakse 25 uut bussi veel sel aastal Saksamaalt. Ühissõidukite piletihinnad ei tõuse, küll aga jätkub plastpileti projekti arendamine. «Projekteerimisele läheb ka Harju tänava kujundamine jalakäijate tänavaks. Me oleme seal ühe väikese nurga selliseks teinud, aga me tahaksime kogu Harju tänava muuta jalakäijate teeks,» lausus linnapea.

Veel näeb eelarve ette lemmikloomade krematooriumi ehituse. Ainus valdkond, kus eelarve summa ei kasva, on Savisaare sõnul linnameedia, sealhulgas Tallinna televisioon.

Kendra mainis, et kui tänavu sai Tallinna TV koos lisaeelarvetega linnalt 2,4 miljonit eurot, siis järgmisel aastal jääb see summa täpselt samaks. Finantsdirektori sõnul oligi Tallinna TV just niisugust raha küsinud.

Kendra rõhutas, et rahandusministeerium jälgib kohalike omavalitsuste eelarvete juures põhiliselt kahte asja - põhitegevuse tulemit ja netovõlakoormust. Tallinna järgmise aasta põhitegevuse tulem on positiivne ehk 25,5 miljonit eurot ning netovõlakoormus jääb alla lubatud 60 protsendi ehk 57 protsendini.

Järgmise aasta linnaeelarves on laenudeks ette nähtud 23,8 miljonit eurot, millest 13,8 miljonit läheb olemasolevate laenude tagasimakseteks ning 10 miljonit investeeringuteks.

Tallinna eelarve kinnitatakse linnavolikogus, kus see peab läbima kolm lugemist. Esimene lugemine toimub 1. detsembril. Linnavolikogu eestseisus koguneb aga juba neljapäeval ning selleks ajaks peab eelarve volikokku jõudma.

Tallinna lähiaastate eelarve mahud (milj. eurot)

2006 - 417

2007 - 421

2008 - 502

2009 - 469

2010 - 456

2011 - 470

2012 - 474

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles