Selgusid kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi võitjad
15. november 2011, 16:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuriministeerium koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna pidulikult välja kommunismiohvrite memoriaali ideekavandi konkursi võidutööd.
Esimene ja teine koht läksid jagamisele. Parimateks tunnistas žürii nii ideekavandi märgusõnaga «Vest», mille autorid on Armin Valter ja Joel Kopli ning ideekavandi märgusõnaga «Mälutulbad», autoriks Koit Ojaliiv.
Kolmandat kohta välja ei kuulutatud, küll aga anti välja neli eripreemiat ning äramärkimist leidis veel neli ideekavandit.
Eripreemia pälvisid ideekavand märgusõnaga «Baasid», mille autoriks on Alvin Järving, ideekavand märgusõnaga «Otsuste rand», autoriteks Roland Reemaa ja Laura Linsi, ideekavad märgusõnaga «Introvert», autoriteks Urmas Paul, Martin Lepplaan, Evelin Reimand ja Martin Noorväli ning ideekavand «Padakonn», mille autoriteks on Vadim Fomitsev, Mart Liho ja Ekke Väli.
Ära märgiti ideekavandid märgusõnaga «Vabaõhumuuseum», autorid Hannes Aava, Alvin Järving, Larissa Kondina-Sokolova, Sille Pihlak, Jass Seljamaa ja Siim Tiisvelt; «Linnutee» - autor Toomas Unt; «Punane vagun» - autorid Helen Rebane, Egon Metusala ja Elo Liina Kaivo ning «Kommunism» - autor Mark Grimitliht.
Esimese ja teise koha saavutanud tööd said preemiaks 3000 eurot, eripreemiate suurus oli 1000 eurot.
Nüüd seisavad kultuuriministeeriumil ja valitsusel ees arutelud selle üle, milliste ideedega ja millises ajagraafikus on võimalik edasi töötada, ütles kultuuriminister Rein Lang.
Memoriaali arhitektuurikonkurss korraldati tulenevalt valitsuse tegevusprogrammist eesmärgiga leida väärilisi ettepanekuid kommunismiohvrite mälestuse jäädvustamiseks.
Eesti Arhitektide Liidu esimehe Peeter Pere sõnul osutus alusetuks kartus, et konkursitööde hindamisest saab sõelaga vee kandmine. «Tulemusena jäi sõelale mitmeid tummiseid ideid, millest annab vormida kunstiliselt kõrgetasemelise lõpptulemuse,» kinnitas Pere.
Žürii esimehe, kultuuriministeeriumi asekantsleri Ragnar Siili sõnul laekus konkursile rohkelt eriilmelisi töid, pakkudes lahendustena välja nii olemasolevate memoriaalide laiendusi kui ka täiesti uusi algatusi. Oli suuri monumentaalseid ideid, aga ka väikeseid kohaspetsiifilisi lahendusi. Memoriaali võimalike asukohtadena nägid autorid kümneid paiku kõikjal Eestis.
Võistlustöödega on võimalik tutvuda 4. detsembrini avatud näitusel Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos.