Möödunud nädalal Lasnamäel laserihuligaanile politsei kutsunud mees pidi seepärast politseid kaua ootama, et reede õhtusel ajal tuli patrullil enne lahendada kaks kõrgema ohuga väljakutset.
Politsei: laseriga pimestamine hinnati madala ohuga väljakutseks
2. november 2011, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui on palju väljakutseid, siis saadetakse patrullid kõigepealt kõrgema tähtsusega väljakutsetele ning vähesema vahetuma ohuga olukorrad peavad seetõttu ootama,» selgitas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kristian Jaani. «Iga kõrgema prioriteediga väljakutse puhul katkestab patrull leebema prioriteediga väljakutse teenindamise juhul, kui vaba patrull puudub.»
Laseriga autojuhti pimestamise juhtumi hindas juhtimiskeskus väljakutse prioriteediks A ehk kõige madalamaks. «Teataja info järgi oli pimestamine ühekordne tegevus. Kui teataja kõnest oleks selgunud, et tema poolt kirjeldatud juhtide pimestamine jätkub, siis oleks see väljakutse saanud kindlasti kõrgema prioriteetsuse,» kinnitas Jaani.
Jaani sõnul ei ole politseil kehtestatud konkreetseid ajalisi piiranguid või määratlusi, kui kiiresti peab sündmusele reageerima, vaid on fikseeritud, et seda peab tegema viivitamatult. «Politsei juhtimiskeskus jaotab väljakutsed omakorda erinevatesse kategooriatesse, olenevalt sellest, kas on otsene oht inimelule, tervisele või varale või sellist otsest ohtu ei ole ning lähtuvalt sellest määrab patrulli jaoks ka konkreetse väljakutse prioriteedi.»
Kõige leebem kategooria ehk prioriteet A (alfa) tähendab, et ei ole otsest ohtu inimelule, tervisele ega varale. Nende tegurite ohu järkjärgulisel kasvamisel tõuseb ka väljakutse prioriteet - järgmine tase on B (bravo) ning sellele järgneb C (charlie), mis juba tähendab, et sündmusega kaasnevad reaalsed tegevused, mis seavad otsesesse ohtu inimelu, tervise või vara.
Jaani sõnul sõltub väljakutsele reageerimise kiirus väga paljudest asjaoludest. «Konkreetne väljakutse tuli reede hilisõhtul, mis on Tallinna politsei patrullidele üks tihedamaid tööaegu üldse nädala lõikes.»
Madalama kategooria saanud väljakutsele võttis seetõttu patrulli saabumine aega seni, kuni eelmised ja kõrgema kategooria väljakutsed said lahendatud. «Näiteks tuli konkreetne patrull sündmuskohale kõrgeima prioriteediga sündmuselt, samuti oli natuke aega enne seda kõnet tulnud mitu teadet B-prioriteetsusega sündmusest,» sõnas korrakaitsebüroo juht.
«Politsei andmetel jõudis patrull sündmuskohale 33 minutit pärast väljakutse saamist,» sõnas Jaani.
«Üldiseks reegliks on, et kui väljakutsele saabumine võtab aega kauem kui 30 minutit, siis sellest teavitatakse teatajat. Samuti teavitatakse kindlasti teatajat sellest, kui mingil põhjusel jäetakse patrull üldse saatmata,» lisas Jaani.
Politseiametniku õigused siseneda kellegi valdusesse, sealhulgas lukustatud ust selleks lõhkudes, paneb paika politsei- ja piirivalveseaduse paragrahv 737. «Lühidalt kokku võttes annab see paragrahv õiguse siseneda kellelgi valdusesse (ka uste lõhkumise teel), kui on vajadus välja selgitada ja tõrjuda kõrgendatud oht või kaitsta inimeste elu ja tervist, kui seda muul moel teha ei saa. Igal juhul langetab sündmuskohale saabunud patrullpolitseinik otsuse kellegi valdusesse siseneda vastavalt kohapeal olevale olukorrale, mitte ainult näiteks väljakutse prioriteedile. Konkreetse sündmuse puhul politseiametniku hinnangul selleks vajadust ei olnud,» rääkis Jaani.
Postimees kirjutas eile, et lasnamäelast Konstantini pimestati eredate valguskiirtega kaks korda kolme päeva jooksul, kusjuures ühel korral oleks äärepealt juhtunud avarii. Laserhuligaanile kutsutud politsei laskis ennast aga oodata ega pääsenud lõpuks viidatud majja sissegi.