Harju maavanem Värner Lootsmanni kutsel koguneb 29. detsembril kell 12.00 ajutine kriisikomisjoni, et anda ülevaade Kehra paberivabriku Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi tööseisakuga seoses tehtud ennetavast tööst.
Kriisikomisjon koguneb arutama olukorda Kehras
23. detsember 2008, 20:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehra vabriku juhtkond on teatanud, et tehas seisatakse taas lähipäevil puuduvate tellimuste tõttu, vahendas Harju maavalitsuse pressiesindaja.
Kuna AS Horizon puhastab ka Kehra reovett, siis võivad sellega kaasneda tõsised keskkonnaprobleemid.
Kriisikomisjon annab ülevaate AS Horizon töötajate tööhõive ja ümberõppega seotud meetmetest, millega seoses toimub 8. jaanuaril Kehras nõustamisüritus, samuti on kõne all AS Horizon biopuhastusjaamaga ette võetud meetmetest Kehra linna reovee puhastamiseseks ning muud teemassepuutuvad küsimused.
«Kahjuks ei ole mõtet luua illusioone AS Horizon juttudesse majandusraskuste ajutisest iseloomust. Tegemist on tehase töötajatele ja Anija vallale väga tõsise probleemiga. Meie saame pakkuda nõustamist ja abi, et töötajatele saaksid tagatud kõik seaduslikud õigused ning otsida parimat võimalikku lahendust kohaliku iseloomuga ökokatastroofi ärahoidmiseks,» nentis maavanem Värner Lootsmann.
Seoses olukorraga Kehras on Harju maavanem Värner Lootsmann kahel korral, 4. ja 18. novembril, kokku kutsunud ümarlaua ning käinud kohapeal olukorraga tutvumas.
Kohtumiste põhiküsimuseks olid tehase seiskumisega kaasnevad võimalikud keskkonnaprobleemid ja tehase jätkusuutlikkuse selgitamine.
Kehra paberivabrikuga seonduvate keskkonna ja sotsiaalprobleemide ennetamiseks moodustas maavanem 20. novembril ajutise kriisikomisjoni.
Horizon Tselluloosi ja Paberi AS jätkas detsembris tööd, kuid hiljuti teatas AS Horizon juhtkond, et tehas seisatakse taas lähipäevadel.
Horizon Tselluloosi ja Paberi ASi võlad nii maksuametile, Eesti Energiale kui ka Eesti Gaasile ningteistele koostööpartneritele ja varustajatele ulatuvad miljonitesse kroonidesse ning paberitööstuste üldine kehv olukord ainult süvendab probleeme.