Elektriraudtee tõstab aasta jooksul juba neljandat korda piletihindu, aga teenuse kvaliteet sealjuures ei parane, kurdavad iga päev rongiga sõitvad inimesed.
Rongipiletite hinnad tõusevad neljandat korda aasta jooksul
1. november 2011, 17:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitme nördinud rongisõitja etteheited võttis kokku Keilas elav Mari, kes oma täisnime ei soovinud avaldada. Esimese probleemina mainis ta seda, et hommikul saab Keilast küll kiirrongiga Tallinna, aga õhtul tööl koju tuleb sõita tavalise rongiga, sest viimane kiirrong väljub Tallinnast kella poole viie paiku, kui enamus inimestest on veel tööl. See muudab mõttetuks ka ekspresskaardi, sest kiirrongide jaoks mõeldud ekspresskaarti saab kasutada vaid hommikuti.
Elektriraudtee müügi- ja kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste möönis, et kiirrongide hulk võiks tõepoolest suurem olla. «Me otsime võimalusi seda suurendada, paraku on rongipark piiratud. Kiirrongide arv kasvab kõige varem järgmisel suvel, kõige hiljem siis kui uued elektrirongid kohale jõuavad. Praegused koosseisud on meil tipptundide aegadel maksimaalselt hõivatud ja väga raske on uusi väljumisi välja tuua, kuigi see oleks ka meie suur soov,» lausus Kaareste.
Viimase kiirrongi Tallinnast väljumise aeg kell pool viis on tema sõnul selline puhtalt reisijate arvude järgi otsustades. Sest mingil arusaamatul põhjusel on Tallinnast Keila poole sõitjaid kõige rohkem just poole viie ajal, aga mitte pärast tööpäeva lõppu, nagu võiks arvata. «Uus liiklusperiood algab 2012. aasta mai lõpus ja püüame teha kõik, et kiirronge oleks rohkem,» lubas ta.
Järgmisel kuul teoks saava hinnatõusu puhul juhtis Kaareste tähelepanu sellele, et Elektriraudtee sõidukaardil olevate ühekordsete piletite hinnad tõusid viimati 2008. aasta oktoobris. Mulluse kahe hinnatõusu puhul kerkisid paberpiletite hinnad, tänavu augustis aga kergitati ID-kaardile müüdavate piletite hindu. «2009 ja 2010 olid Eestis kõikide inimeste jaoks väga rasked aastad ja siis me põhilisi hindu ei tõstnud. Aga elektrikulusid peab kuidagi katma. Seda enam, et oleme nüüd vabaturul,» rääkis Kaareste.
Mari polnud rahul ka sellega, et ID-pilet on Elektriraudtee sõidukaardi omast kaks eurot kallim.
Kaareste selgitas, et sõidukaart ehk piletikandja on Elektriraudtee põhitoode ning selle pileteid müüakse otse. ID-piletite puhul aga tuleb maksta teenustasu Ühinenud Piletite ASile, kes haldab keskkonda pilet.ee.
Hinnatõusu ootuses võivad rongiga sõitvad inimesed rongiaknast imetleda raudtee äärde paigutatud suuri reklaamplakateid, mis kinnitavad, et ühest või teisest punktist rongiga pealinna sõites võib inimene säästa kuni kümme korda. Mari leidis, et see on täielik mõnitamine. Kaarestel oli aga siingi selgitus varnast võtta. «Kuni kümnekordne erinevus tekib ühes kuus tehtavate kulutuste võrdluses auto ja rongi vahel. Laiendatult võiks veel lisada: tahame, et reklaam paneks inimesi mõtlema transpordile tehtavate kulutuste tegelikele suurustele ja kasutaksid, kus võimalik, oluliselt soodsamat Elektriraudteed,» lausus ta.