Kunstiakadeemia peab 41 korteriomanikku nõusse saama

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu käivad EKA tulevase hoone kohal arheoloogilised väljakaevamised.
Praegu käivad EKA tulevase hoone kohal arheoloogilised väljakaevamised. Foto: Priit Simson

Kui korterites otsese päikesevalguse vähenemise vastu on veel vaid kaks Eesti Kunstiakadeemia naabermajade elanikku, siis nende hoonete alla kaitsekonstruktsioonide paigaldamist ei soovi tervelt 41 inimest.

Tartu maantee 7 kinnistu omanikku esindava Andry Krassi sõnul on Eesti Kunstiakadeemia (EKA) juhtidel loomulikult kasulik rääkida, et veel ainult kaks korteriomanikku on vastu EKA uue hoone ehitamisele detailplaneeringuga määratud kohale. Tegelikult ei vastavat see väide aga päriselt tõele.

Krassi sõnul on EKA-l vaja saada notariaalne nõusolek Gonsiori 8 kõigi 40 korteri omanikelt ja Tartu maantee 7 kinnistu omanikult selle kohta, et uue hoone ehitamise ajal oleks võimalik nenda elamute alla paigaldada kaitsekonstruktsioonid. Asi on nimelt selles, et EKA majale on kavandatud kaks korrust maa alla. See tähendab umbes 10 meetri sügavuse süvendi kaevamist. Naabermajade võimaliku vajumise ärahoidmiseks tuleb seetõttu rajada kõrvalkinnistutele maa alla umbes 40 meetri pikkuselt täiendavad konstruktsioonid. Korteriomanikud seda aga ei taha.

Peale selle on mõned naabermajade korteriomanikud pöördunud ka Tallinna linna vastu kohtusse, kuna detailplaneeringut menetledes ja kehtestades rikuti teatud seadusesätteid. Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd on Postimehele öeldnud, et esialgu saab rajama hakata vaid EKA hoone maa-alust osa, kui linnaplaneerimise amet väljastab osalise ehitusloa.

EKA avalike suhete juht Solveig Jahnke tõdes, et olukord on tõesti keeruline, sest kui 4. detsembriks ei ole uue hoone ehitusluba olemas, võib EKA ilma jääda EL-i struktuurifondidest saadavast 12 miljonist eurost. Seetõttu ongi kasutatud kõiki võimalusi, et naabritega notariaalsed lepingud sõlmida, kuid kaks korteriomanikku on jäigalt vastu sellele, et nendel otsene päikesevalgus väheneb.

Jahnke mainis ka seda, et alles eelmisel nädalal oli naabermajade elanikega kohtunud ehitusinsener, kes selgitas neile, milliseid kaitsekonstruktsioone on vaja majade alla paigaldada ning millist tehnoloogiat kasutatakse, et hoida ära vundamentide võimalik vajumine. Inimesed ei olnud aga kahjuks niisuguse lahendusega nõus.

Kuna läbirääkimised naabritega jätkuvad, soovib EKA taotleda haridusministeeriumilt kuus kuud ajapikendust ehitusloa saamiseks. Jahnke sõnul algasid läbirääkimised naabermajade üheksa korteri omanikega juba 2009. aastal ning kuuega neist on tänaseks notariaalsed lepingud sõlmitud. Ühelt inimeselt on saadud suuline nõusolek lepingu sõlmimiseks, kaks omanikku ei kavatse aga oma jäigast seisukohast taganeda. Samas ei ole neil välja pakkuda ka mingeid omapoolseid lahendusi. Korterite sundvõõrandamise alustamine on Jahnke sõnul viimane asi, mida EKA teha tahab.

Naabrid soovivad, et EKA uus maja nihutataks kavandatud asukohast 25 meetrit kaubamaja poole. Sellega ei ole linnaplaneerimise amet nõus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles