Raske aeg närib järjest rohkem rahakotti ja kulutab viledamaks kingataldu. See sunnib inimesi sagedamini minema kingsepa juurde, käes Itaalia kingad-saapad või Vene ajast alles jäänud Kommunaari jalavarjud, kirjutab Tuuli Koch.
Kingsepad teevad Kommunaari kingadest europapusid
29. oktoober 2011, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kingsepad tõdevad viimasel ajal üsna ühest suust: inimesed on hakanud rohkem lääpatallatud kingi parandama ja tööd annab juurde ka ebakvaliteetsete või meie kliimasse sobimatute jalanõude lakkamatu juurdevool.
Tallinna südalinnas, legendaarse Narva kohviku kõrval asub pea sama legendaarne jalatsiparandus. Tuleval aastal tähistavad Natalia ja Mati Kriis oma liimilõhnalise töökoja 50 aasta juubelit.
Jalatseid vastu võttev Natalia tunnistab, et juba üsna lootusetus seisus käimasid tuuakse võrreldes varasemaga parandada rohkem. «Tulevad noored naised, kes ei ole teadnudki varem, et kontsaplekke saab ka vahetada! Nad on kingad lihtsalt minema visanud,» muigab töötoast tulev Mati.
Ta lisab, et inimesed on ka nutikad iseparandajad: «Kord toodi mulle kingad, kus kontsaplekiks oli pandud jahipadruni kest.» Muhe kingsepp Mati on jalatsite eluiga pikendanud viimased 30 aastat. Kusjuures õppinud kingseppi, päriselu onu Johanneseid seriaalist «Õnne 13», on pealinnas alles vaid kümmekond.
Ostis saapad Peterburist
Palju on selle aja jooksul muutunud inimestes, veelgi enam jalatsites ja parandusmaterjalides. Kingsepad on ka psühholoogide, inimhinge mõistjate ja viha vastuvõtjate ametis.
«Inimesed toovad kingad tagasi, on pahased, et pooltallad ei pea, aga ei anna endale juba jalanõusid ostes aru, et tänapäeval on väga palju jalatseid, mida ei saagi kunagi parandada,» elavneb Mati. «Meile ei sobi Itaalia liist, Itaalia tegumood ja materjalid. Need odavad jalanõud lagunevad, kummaline kile, mis kingadele pandud, sulab mu käte vahel üles ja polegi midagi teha!»
Natalia käis paari nädala eest Peterburis ja ostis endale talvesaapad sealt. Kiitis, et tehasesaapad on korraliku voodriga ja vastupidavad, samas hind poole odavam kui Eestis.
«Eesti inimesed ei jaksa osta korralikke saapaid,» kinnitab ta. «Ja see on täiesti mõistetav! Ning korralikke, meie kliimasse ja meie tänavatele sobivaid jalatseid ongi väga raske leida.»
Mati räägib loo, kuidas suvel sai petta ka vilunud silmaga kingsepp ise. Vaatas poes – allahinnatud korralikud sandaalid, eksperdi silmagi äralollitavalt korralikult järgi tehtud «pärisnahast». Ostis kohe kaks paari! Vähem kui kuu aja pärast tuli sandaalid minema visata.
«Naha tähis võib olla kinga põhjavoodri peal ja tõepoolest, vooder võibki olla ainus asi, mis jalatsi juures naturaalsest nahast on! Ülejäänu on kõik praak!» kirub ta ja nimetab jalatsite taldu mitmekihiliseks ajaleheks. Ja kui jalatsitel on nahktallad, siis tuleb neile kohe pooltallad alla panna, jagab ka soovitusi.
Balti jaama läheduses, Toompuiestee elumaja keldris peab juba 1980. aastate algusest jalatsitöökoda Nikolai Smirnov. Temagi tunnistab, et tööd on juurde tulnud ja viimase aastaga on selle laad veidi muutunud. Inimesed otsivad keldrist üles Vene aja lõpus kokku ostetud legendaarsed Kommunaari kingad ning paluvad nüüd kingsepal need uuesti üles vuntsida.
«Need on aga seisnud, kulunud, väsinud, lagunenud. Ütlen väga paljudele, et neid kingi ei saa enam parandada, aga kes mind kuulab! Inimesed on ikka ise targad,» itsitab ta. Kingsepp räägib, kuidas töökoja ette sõidab järjest rohkem ka uhkeid Mercedeseid, mille peened roolikeerajad toovad parandada luksusbrändide Gucci ja Versace kingi-saapaid.
Pirtsakad kunded
«No dai boh, kui nendega midagi juhtub,» peab ta sellist tööd vägagi vastutusrikkaks. «Kliendid on sageli väga kapriissed. Kingakeste parandada toomine on kõvasti kasvanud. Varem visati ilmselt rihmikuid kergema käega prügikasti.»
45 aastat kingsepatööd teinud Rein Rosenfeld tunnistab, et masuajal on tema Endla 33 töökoda klientidest vaesemaks jäänud. Kingsepp Rosenfeld tegi aastaid enesele kingi ise. Nüüd enam ei viitsi, kuigi põhjust selleks oleks kuhjaga.
«Vene ajal olid kauplustes kaubatundjad. Need, kes vaatasid kõik kingapaarid üle, et kas need üldse müüki sobivad. Nüüd käin poodides ringi – kõik kingakontsad tagurpidi!» räägib Rosenfeld. Tagurpidi tähendab kõndimiseks sobimatut ja kingi lõhkuvat kallet.
«Kliendid toovad praegu meile kingi ja sisuliselt soovivad, et me poe praagi uueks ja korralikuks kingaks teeksime,» tõdeb Rosenfeld. Ka tema nendib, et viimasel ajal on rohkem hakatud tooma kaua keldris seisnud veneaegseid jalanõusid.