Ülemiste liiklussõlme peatöövõtja Merko Ehitus tegi ettepaneku muuta Tartu maantee viadukti projekti, et saada ajavõitu, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Tallinna linnajuhid ei olnud sellega nõus, mistõttu jätkub ehitus esialgse projekti järgi.
Kohtuvaidluse tõttu nihkus ehitustööde algus Ülemiste liiklussõlmes neli kuud edasi, mistõttu on täiesti reaalne, et tööde lõpetamine jääb 2014. aasta kevadesse, mitte 2013. aasta lõppu, nagu esialgne ajagraafik ette nägi.
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul peab aga niisuguse ajalise nihkega nõus olema ka MKM, sest kolmveerand Ülemiste liiklussõlme rajamise 75 miljonist eurost tuleb Euroopa Liidu fondidest ning ülejäänud osa maksab kinni Tallinn.
Klandorfi väitel ei olnud MKM Merko pakutud muudatustega nõus, kuna see oleks ohustanud kogu riigihanget ning võinud ehituse üldse seisata, mistõttu jätkab ehitaja esilagse projekti järgi. Ka Tallinna kommunaalamet ei olnud liiklusohutusest lähtuvalt nõus Merko uue variandiga.
Tallinn tellis Merko pakutud muudatuste kohta ekspertiisi Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudilt. Instituudi teaduri Tiit Metsvahi sõnul on ehitaja tehtud projektimuudatuste kõige suurem puudus selles, et viadukti sammaste asukoha tõttu halveneb Tartu maanteel nähtavus ning see võib kaasa tuua liiklusohtlikke olukordi.
Muudatuste üks eesmärk oli teha viadukti ristlõige ehk siis tee kitsamaks. Teise asjana soovis ehitaja paigaldada viadukti aluse ristmiku keskele lisasamba. Ristmikule oleks küll rajatud saar, aga selle kuju ei ole teaduri sõnul piisavalt sobilik, tagamaks sujuvad liiklusvoolud.
«Kuigi sinna on ette nähtud fooriristmik, siis me teame ju, et aeg-ajalt ütlevad foorid üles ning nii suure ja laia ristmiku puhul peab olema nähtavus väga hea, postid aga ahendavad juhtide vaatevälja,» selgitas Metsvahi. «Sambad ei ole küll väga jämedad, kuid autoga sõites kujutavad need juhile justkui müüri ning tekitavad liiklusohtlikku olukorra.»
Metsvahi sõnul oleks vaja ka projekti esimese variandi juures natuke muudatusi teha, aga need oleksid suhteliselt väikesed.
Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas selgitas, et projekti muudatuse üks põhjuseid oli selles, et kui viaduktile oleks keskele üks sammas juurde tehtud, oleks saanud silla madalamaks ja saledamaks ehitada. Samuti ei oleks sel juhul olnud vaja linnal sundvõõrandada Tartu maantee 86b kinnistu ühte osa, sest viadukt oleks mahtunud olemasolevale teemaale.
«Ilma keskmise sambata läheb sild hästi kõrgeks ning kui Tartu maanteelt tulla, siis varjab viadukt suure osa linnavaatest ära,» ütles Agukas. «Muudatustega oleks konstruktsioon läinud lihtsamaks ning oleksime saanud paar kuud ajalist võitu. Natuke oleks ehitus ka odavamaks läinud. Praegu töötame aga vana variandiga edasi.»
Ta lisas, et TTÜ teedeinstituudi teadurid lähtusid viadukti projektile ekspertiisi tehes eelkõige liikluse sujuvuse ideaaltrajaktooridest ning soovitasid sambaid nihutada. Agukase sõnul tähendab aga sammaste asukoha muutmine, et need jääksid jämeda veetoru peale, mis ei tule kõne allagi. Torude ümbertõstmine läheks aga väga kalliks.