Kolme laeva arestimine Tallinnas andis välismaa laevaomanikele selge signaali, et võlanõudjate eest ei päästa neid ka oma kalliste laevade Eestisse peitmine.
Sadamas arestiti päevaga kolm laeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kopli poolsaare tipus asuvas Vene-Balti sadamas arestiti sel kolmapäeval Bahama lipu all sõitev Pietari Bruin, Malta lipuga Pietari Cliff ning Saint Vincenti ja Grenadiinide lippu kasutav Pietari Bright.
Harju maakohtu kohtuniku Hannes Olevi sõnul pole selles sündmuses midagi erakordset, sest laevu arestitakse ikka, kui omanik kellelegi võlgu on.
Arestimist taotlenud advokaadibüroo Soranen vandeadvokaadi Carri Ginteri sõnul näitab aga kolmapäevane juhtum selgelt, et Eesti pole mingi Kolmanda Maailma urgas, kuhu võlgastest laevafirmad võivad oma aluseid saata, et maksudest kõrvale hoida.
Kohtunik Olev nentis eile, et arestimiste pärast elu pulbitseb ja keeb. Kui Vene-Balti sadamas kaide ääres seisis kolm arestitud laeva, siis üks võlgnikuks osutunud alus seisis veel reidil. Ajakirjanikuga rääkides oligi kohtunikul päris kiire, et just selle laevaga tegelema hakata.
«Edasi on nii, et laevad seisavad siin niikaua, kui nende omanikud jõuavad võlgade sissenõudjatega mingile kokkuleppele,» rääkis Olev. «Kui nad kokkuleppele ei jõuagi, siis on võimalus, et nad maksavad kohtu deposiidile vaidlusaluse summa ära ning laev võib mereavarustele raha teenima minna. Omanik või tema esindaja jääb aga siia vaidlema, kas laev on võlgu või mitte.»
Kohtuniku sõnul jäävad Vene-Balti sadamas arestitud laevade võlasummad 200 000 – 600 000 krooni vahele. Ta märkis, et sellised võlasummad on täiesti tavalised.
Samas Olev lisas, et osadele laevadele on juurde tulemas veel lisavõlgasid, mis on oluliselt suuremad. «See asi käib ikka nii, et kui üks laev on mingi võla pärast rajalt maha võetud, siis ärkavad ka teised võlausaldajad ning saadavad ka oma nõude,» rääkis ta.
Vandeadvokaat Ginter ütles, et ta ei saa kuidagi kommenteerida, mis põhjusel kolm laeva Vene-Balti sadamas arestiti ning kes kellele võlgu on. Seda, kui kaua laevad sadamas seisma peavad, pole tema sõnul samuti teada.
«Laevanduses kipub nii olema, et laev on nii suur, et sellega võlgade eest putku ei pane,» tõdes Ginter. «Laev leitakse alati kuskilt üles. Meie oma büroos oleme viimastel aastatel arestinud viis-kuus alust.»
Ginter lisas, et laevanduses on väga raske ühte või teist alust mingi riigiga seostada. Seetõttu ei saa ka kolmapäeval Vene-Balti sadamas arestitud laevade kohta öelda, kellele need tegelikult kuuluvad.
«Tõsi on aga see, et Eestis ei tule just tihti ette, et korraga langeb aresti alla kolm laeva,» sõnas Ginter. «Seetõttu on see mõnes mõttes eriline sündmus. Kindlasti on oluline, et Eestis võetakse kinni laevad, mille võlad on kuskil välismaal ning omanikud samuti välismaal. Et Eesti advokaadid on üleöö võimelised laevu arestima, see on hea näitaja.»