Tallinn pani veesilmadele nimed

Uwe Gnadenteich
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna linnavalitsus määras oma sellenädalasel istungil nimed kokku kaheteistkümnele veekogule, millel siiani ametlik nimetus puudus.


Otsus oli tingitud sellest, et suur osa Tallinna tuntud kohanimedest, mida ei kasutata aadressides, on mitteametlikud nimed ja ei ole seetõttu kantud ka riiklikusse kohanimeregistrisse. Mõnikord on kasutusel ühe ja sama koha tähistamiseks erinevad nimed. «Kuna kohanimed on osa meie kultuuri- ja ajaloost, on oluline nende jäädvustamine. Kohanimeseadusest tulenevalt on tarvis tagada Eesti kohanimede ühtlustatud kasutamine ning kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse,» põhjendatakse eelnõu seletuskirjas.

Mõni äsja ametlikuks saanud nimedest peaks tallinlastele tuttav olema. Näiteks Kadrioru pargis asuvat Luigetiiki teavad inimesed juba ammu selle nime all, nüüd kannab tiik sellist nime ka ametlikes dokumentides.

Ametlikud nimed said endale ka Kadrioru pargi teises otsas asuvad Kirdetiik ja Tagatiik. Tegemist on jaapani aia juures olevate veekogudega. Tagatiik, mida läbib Hundikuristiku oja, asub Kirdetiigi taga. «Kuigi jaapani aia projektiga nähakse ette selle tiigi natuke väiksemaks muutumine, on tegemist siiski omaette tiigiga ja Kadrioru pargi osaga ning nimekomisjon asus seisukohale, et tiik vajab ametlikku nime. Tagatiigi nimi valiti seetõttu, et tiiki on erinevates dokumentides nimetatud Kirdetiigi taguseks tiigiks, lisaks on tegemist Kadrioru pargi kõige tagumise tiigiga,» põhjendas nimekomisjon.

Mõigu asumis Pühamäe ja Tartu maantee vahel asuv veesilm sai endale nimeks Pühamäe järv. Tallinna veekogude nimekirjas on järve seni nimetatud Ülemiste poldriks, kuid juba 2007. aasta septembris otsustas nimekomisjon, et järve ametlikuks nimeks peaks saama Pühamäe järv ning ka 2011. aastal jäädi samale seisukohale.

Aegna saare edelaosas Talneeme soost merre voolav oja kannab nüüdsest Talneeme oja nime. Lennujaama tagune veenire aga on edaspidi ametlikult Ruunaoja. «Ruunaoja kulgeb suures osas Lasnamäe linnaosas Sõjamäe ja Ülemiste asumites paralleelselt Tallinna lennujaama lõunapiiriga ning suubub Kesklinna Mõigu asumisse jäävasse Vaskjala-Ülemiste kanalisse. Ruunaoja algas ajalooliselt Sõjamäe rabast, kuid see ülemjooks on praeguseks hävinud. Nüüd asub sellel kohal Ruunaoja tänav, mille läheduses on ka Ruunaoja bussipeatus. Ruunaoja on sekundaarnimi, mis tulenes ilmselt sellest, et oja kasutati vanasti ruunade jootmiseks või pesemiseks,» seisab seletuskirjas.

Väo ojale nime andmisega likvideeriti varasem eksimus. Nimelt andis Tallinna keskkonnaamet 2008. aastal andmevahetuslepingu raames Keskkonnaregistrile ametliku Väo oja nimeks ekslikult Väo kraavi nime, teadmata, et sellel ojal on juba Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku järgi ametlik nimi olemas. Nüüd leidis nimekomisjon, et Väo oja nimi tuleb Tallinna linnavalitsuse määrusega paika panna.

Katleri oja, mida asjatundmatu mööduja võib samuti kraaviks pidada, asub Pirita linnaosas Maarjamäe asumis ja on Varsaallika oja vasakkalda lisaoja. Kunagi algas Katleri oja Tondi rabast, kuid praegu on oja ülemjooks maa all. Veel on Pirital umbes kilomeetri pikkune Teesuuoja, mis voolab Merivälja tee alt läbi ja suubub merre. Nimi tuleneb sellest, et selle koha vahetus läheduses jooksevad kokku ehk suubuvad kaks teed – Randvere tee ja Merivälja tee. Kuna teesuu ei ole kohanimi, siis tuleb Teesuuoja kokku kirjutada.

Korrastatud ümbrusega Pae karjäär on nüüdsest Pae järv. Rahvasuus ammu teada Parditiik Mustamäel on nüüd ka ametlikes paberites Parditiik. Ning Kristiines Löwenruh’ pargis olev käänuline veekogu on loomulikult Löwenruh’ tiik. Tiigi võõrkeelne kohanimi on vastavalt kohanimeseadusele kooskõlastatud ka kohanimenõukogu ning regionaalministriga.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles