Lapsevanematele on viimased paar nädalat olnud keeruline aeg – viirused on suhteliselt hoogsalt lasteaialapsi niitnud, nii et mõnes aiarühmas käib kohal heal juhul vaid umbes pool lastest.
Lapsed võtsid viiruste avalöögi enda kanda
22. oktoober 2011, 20:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kasvatajad ütlesid, et need üksikud, kes käivad, on ka tatised või köhivad,» kommenteeris Postimehele üks ema. Teine märkas väikese viiruse läbipõdenud last uuesti aeda viies seal vaid üksikuid lapsi sagimas. Kolmandale helistati lasteaiast ja kutsuti keset päeva haigestunud lapsele järgi, ent seal vaatas juba niigi vastu paras tühjus.
Postimehe telefonikõned Tallinna lasteaedade juhatajatele sama tulemust ei andnud. «Ei ole Meriväljale viirused veel jõudnud,» arvas Merivälja lasteaia juhataja. «Oluliselt lapis vähenenud küll ei ole, täna on kohal üle 107 lapse, mis on oktoobri kohta hea tulemus,» lisas ta.
«Meil on väga hästi kõik. Sel aastal on meil väga hea kohalkäimise protsent üldse, 117st lapsest on päris tihti 92 kohal,» ütles Kasekese lasteaia juht.
Lasnamäel asuva Loitsu lasteaia juhataja kinnitas samuti, et lapsed on terved, puuduvad vaid mõned sõimelapsed, keda võib-olla emad hoiavad niisama puhkamiseks mõned päevad nädalas kodus. Ka Magdaleena lasteaiast ja Suitsupääsupesast öeldi, et haigestumise kasvu ei ole märgatud.
Terviseametil saab haigestumuse statistika arstidelt ja seda väikese viivisega, seetõttu ei saanud ameti pressiesindaja Iiris Saluri nii operatiivselt edastada, kas just sel nädalal viirustesse nakatumine kasvanud on. «Kõigepealt peab inimene oma kaebustega arsti poole pöörduma, arst tuvastama haiguse ja alles siis jõuab info ka terviseametini,» lisas Saluri.
Perearstid on märganud, et viimasel ajal on haigete laste arv suurenenud küll. Teisalt on vanemad juba nii oskuslikud, et sageli ravivad kergemad haigused pereringis ära ega pöördugi sellega arsti poole.
Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen sõnas, et Järveotsa perearstikeskuses on haigestumiste arv sarnane eelmiste aastatega.
«Lastel on esmaseks sümptomiks viril olek, laps on kapriisne, väsinud olekuga. Edasi tekib nohu-köha-palavik,» loetles ta kõige tavalisemaid sügiseste külmetushaiguste nähte.
«Kui haigus kolme-viie päeva pärast taandub ei ole vajalik ravimeid kasutada, reeglina ülemiste hingamisteede haiguste korral palavik üle 39 kraadi ei lähe ja seda langetama ei pea. Peavalu leevendamiseks sobivad paratsetamool ja ibuprofeen,» ütles Ingerainen.
«Lapsevanemad pöörduvad lapse haigestumise korral enamasti ikka perearstikeskusesse alates nõustamise vajadusest kuni hoolduslehe vajaduseni. Võrreldes Põhjamaadega pöördutakse meil kordi enam, aga kindlasti on maid, kus pöördumine arstile on veelgi sagedasem. See sõltub inimeste terviseteadlikkusest, üldistest sotsiaalsetest oskustest,» lisas ta.