Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart saatis õiguskantsler Indrek Tederi märgukirjale elukohajärgse kooli määramise korra põhiseaduspärasuse kohta vastuse, milles ei nõustu hulga Tederi etteheidetega, ent teeb omalt poolt ettepaneku otsida ühiselt ajutine õiglane lahendus.
Tallinna linnavalitsus teeb vastuskirjas õiguskantslerile hoopis ettepaneku analüüsida põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 10 lõike 1 vastavust põhiseadusele. See lõige sätestab, et linna-või vallavalitsus peab õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove arvestama iga lapse puhul eraldi, mis on suuremate omavalitsuste puhul komplitseeritud.
Mõistes, et see analüüs on aeganõudev protsess, Tallinn peaks aga oma määruse muutma või uue korra kehtestama varem, teeb linnavalitsus õiguskantslerile ettepaneku lähiajal kohtuda, kaasates ka haridusministeeriumi esindajad. Koos soovitakse arutada, kuidas kooskõlas kehtiva õigusega tagada parimal viisil õige ja õiglane tulemus lastele elukohajärgse kooli määramisel Tallinnas.
Liialt arvestati lastevanemate soovidega
Kirjas nõustutakse õiguskantsleriga, et määruse ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel püüti liialt arvestada kõigi lapsevanemate soovidega, kuid ei saa absoluutselt nõustuda sellega, et määrus ei vasta seadusandja tahtele. Seades prioriteediks lapsevanemate soove, ei piiratud esiteks vanemate esitatavate taotluste arvu, millega kaasnes näiline õppekohtade puudus ning konkurss kohtadele.
Teiseks seati esmatähtsaks püüd maksimaalselt arvestada iga vanema sooviga, kes elas kooli lähedal või kelle vanem laps juba õppis samas koolis ning ligi 90 protsendil ka tagati vanema soovile vastav koolikoht. Õiguskantsleri ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) seisukohalt poleks aga pidanud igal juhul vanema sooviga arvestama, vaid tegema seda võimalusel.
Kolmandaks oleks pidanud lastevanemate taotlused laekuma haridusametisse, mitte kooli, kuigi praktikas oli tegemist kõikide osapoolte poolt kasutatava e-lahendusega.
Menetlus ei ole keeruline
Samas on märgukirjas seisukohti, millega linnavalitsus ei ole nõus. Nii ei saa nõustuda väitega, et kehtestatud elukohajärgse kooli määramise menetlus on tarbetult keeruline ja ebatõhus. Määrusega on kehtestatud selgelt vanema, kooli ja elukohajärgse kooli määramise komisjoni ning ka haridusameti juhataja tegevused kuupäevaliselt. Tegevused on jälgitavad igal ajahetkel ning protseduurid, mida teostatakse, on selgelt kirjeldatud.
«Oleme seisukohal, et määrusega kehtestatud regulatsioon on kooskõlas põhiseaduse paragrahviga 14, mille kohaselt on isikute õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Elukohajärgse kooli määramise menetluse käigus tagati isikute õiguste kaitse haldusmenetluses, menetluses rakendati uurimispõhimõtet oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, vanematele selgitati nende õigusi ja kohustusi, kuulati ära arvamusi,» seisab kirjas.
Märgukirjas toodud arvamuse kohaselt kujunes Tallinnas elukohajärgse kooli määramisest põletav ühiskondlik sündmus. «Meie hinnangul tekkis aga äge vaidlus põhjusel, et ajakirjanduses võimendati elukohajärgse kooli määramise teemat ajal, kui elukohajärgse kooli määramise protsess oli veel tegelikult pooleli. Peame märkima, et peale lastele elukohajärgse kooli määramist, antud teema enam erilist meediakajastust ei ole leidnud, sest elukohajärgne kool sai määratud igale õpilasele,» seisab vastuskirjas.
Elukohajärgse kooli määramise korra paragrahvis 7 nimetatud kriteeriumite puhul arvestas komisjon vanemate soovi. Vanemate taotlused on haridusametis säilitatud ning nendega tutvumine võimaldab veenduda, et vanemate soovidega arvestati. Oma vastuvõtukordades arvestasid ka paljud koolid muu hulgas samuti just laste elukohalähedust koolile.
Seaduse paragrahv põhiseadusvastane?
Märgukirja kohaselt tuleb igale lapsele esmalt määrata elukohajärgne kool, alles seejärel toimub lapse kooli vastuvõtmine. Lapsele elukohajärgse kooli määramine toimub haldusmenetluses. Selle käigus tuleb valla- või linnavalitsusel arvestada PGS paragrahv 10 lõige 1 kolmandas lauses sätestatud oluliste asjaoludega (õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove) iga lapse puhul eraldi.
2012. õppeaasta sügisel läheb Tallinnas rahvastikuregistri andmetel esimesse klassi 4401 last, millele lisanduvad koolikohustuslikust east nooremad kooli minna soovivad lapsed. Käsitluse, et linnavalitsus peab määrama elukohajärgse kooli haldusmenetluse käigus igale lapsele eraldi kaaludes lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) toodule ka õpilase koolitee turvalisust ja transpordivõimalusi, ellurakendamine on komplitseeritud.
Elukohajärgse kooli määramisel kasutatakse rahvastikuregistri andmeid. Tegelikkuses ei lange isiku tegelik elukoht ja rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed umbes 20 protsendil juhtudel kokku, mistõttu on Tallinna mastaape arvestades rahvastikuregistri andmete kasutamine elukohajärgse kooli määramisel väga tõsine probleem. Nimetatud asjaolule juhtis Tallinna linna esindajad ka kultuurikomisjoni tähelepanu PGS eelnõu menetluse käigus.
Eeltoodut arvestades tegigi linnavalitsus õiguskantslerile ettepaneku analüüsida PGS paragrahvi 10 lõige 1 vastavust põhiseadusele ning enne seda kohtuda, et vahepealsed lahendused välja mõelda.