Kaitseministeeriumi hoones tulistamise korraldanud Karen Drambjan oli kuriteo sooritamise ajal purjus, selgitas kohtumeditsiiniline ekspertiis.
Drambjan oli kaitseministeeriumisse tungides purjus
10. oktoober 2011, 17:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitsepolitsei Drambjani joobe suurust ei avalda, küll aga kinnitab, et mees oli alkoholi tarvitanud. Ühtlasi leidis lahangu käigus kinnitust, et Drambjan hukkus tulevahetuse käigus saadud kuulitabamuse tagajärjel.
Kaitsepolitsei pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul loopis sissetungija politseinike suunas üle kümne omavalmistatud pürotehnilise lõhkeseadeldise, milles ekspertiisi kohaselt kasutati pürotehnilist segu.
«Esialgsel vaatlusel tuvastati, et osad nimetatud lõhkeseadeldistest sisaldasid ka mutreid, kruvisid, seibe, traadijupikesi ja muid metallifragmente, mis inimese vahetus läheduses plahvatades võinuks põhjustada väga raskeid vigastusi või isegi surma. Lisaks oli lõhkeaine hulka lisatud piprasegu, mis peale plahvatamist õhku paisatuna mõjub inimeste silmadele ja hingamisele ärritavalt,» ütles Puusepp BNSile.
Armeeniast pärit, kuid Eesti kodakondsust omav Drambjan tungis kaitseministeeriumisse 11. augustil. Püstoli ja lõhkepakettidega relvastatud mehe alistamine vältas üle kahe tunni. Drambjan hukkus tulevahetuses, keegi teine tõsisemalt vigastada ei saanud.
Kaitsepolitsei kinnitusel üritasid tulistamisjuhtumit lahendama läinud korrakaitsjad vältida nende suunas tule avanud juristile Karen Drambjanile surmavate vigastuste tekitamist, kuid paraku see ei õnnestunud.
Kaitsepolitsei pressiesindaja sõnul pani Drambjan esialgsetel uurimisandmetel toime mitu kuritegu, muuhulgas mõrvakatse üldohtlikul viisil ja mitme inimese suhtes.
«Isik, kes ei allu politseiametnike korraldustele, kellel on kaasas tulirelv ja mitu ohtlikku isevalmistatud lõhkeseadeldist ning kes on neid ka juba inimeste vastu kasutanud, on ilma kahtlusteta üliohtlik. Sellise isiku kahjutuks tegemise peamine eesmärk on tagada kõigi teiste inimeste, sealhulgas politseiametnike, ohutus,» kinnitas pressiesindaja vahetult pärast tulistamisjuhtumit BNSile.
Tema sõnul on vastavalt politsei ja piirivalve seadusele tulirelva kasutamine sellises olukorras täielikult õigustatud. «Politseil ei ole tulirelva kasutamise eemärgiks kunagi surmavate vigastuste tekitamine ja see ei olnud eesmärgiks ka Karen Drambjani suhtes. Pärast tulevahetust püüti Karen Drambjani elustada,» lisas pressiesindaja.