Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumist (GAG) on viimastel aastatel erinevatel põhjustel lahkunud ridamisi töötajaid. Mitme endise õpetaja sõnul survestas neid lahkuma direktor Hendrik Agur, kes ise põhjendab kaadrimuudatusi vajadusega tagada kooli areng.
Endiste õpetajate andmetel lahkus möödunud õppeaastal koolist 12 töötajat, Agur kinnitas aga kümne töötaja lahkumist, kellest kaks olid lapsehoolduspuhkuse asendajad.
Kolm õpetajat lahkusid Aguri sõnul direktori ja töötaja vastastikusel kokkuleppel, ülejäänud muudel põhjustel. Aasta varem, 2009/2010 õppeaastal lahkus direktori ja töötaja vastastikusel kokkuleppel neli õpetajat. «Ja tõden, et kõigiga vastastikusel kokkuleppel, ei teisiti. Parimad peavad saama tööd – teised mitte,» selgitas Agur.
Alates 2006. aastast, mil Agur GAGi juhtima asus, on pidevalt vahetunud ka kooli sekretärid – praegu on ametis kaheksas juhiabi. «Eelnevad seitse inimest on lahkunud omal soovil. Neist esimesed ei suutnud harjuda uue ja kaasaegse töökultuuriga, inimesed ikka proovivad ja katsetavad, kuidas uus töökoht sobib,» märkis Agur.
Kindlustunne vähenenud?
Mitu kooli endist õpetajat peavad Aguri personalipoliitikat jõuliseks ja ebaõiglaseks. «Kui inimesed on aastakümneid oma tööd hästi teinud, siis miks peab ootamatult nii palju inimesi korraga välja vahetama? Kool on ikkagi järjepidev asutus, kus väga kiire kaadripoliitika ei too midagi head kaasa,» nendib aastail 2006-2008 GAGi õppejuhina töötanud ja praegu Keila-Joa Sanatoorset Internaatkooli juhtiv Tiina Saar.
«Kui läheb üks kolleeg ja teine kolleeg, siis ega see ei mõju ju kollektiivile hästi,» teab Saar.
Ta tunnistab, et tundis direktori poolt survet GAGist lahkuda. «Mul on oma arusaamine, miks minust tuli nii kiiresti lahti saada. See ei olnud vabatahtlik äraminek.»
GAGis kaheksa aastat füüsikaõpetajana töötanud ja reaalainete õppetooli juhtinud Aarne Silas tunnetas samuti, et temast tahetakse vabaneda. Silas rääkis, et talle sai saatuslikuks ilmselt liiga kriitiline meel ja huvi eelarveridade vastu. Ta on veendunud, et Agur korraldas 2010. aastal õppetooli juhataja ümbervalimised just eesmärgiga Silast sellelt toolilt kangutada.
«Siis ma hakkasin omale teist kohta otsima, sest press oli näha. Väga närvilises keskkonnas hakkasid terviseprobleemid tulema, ma ei tahtnud seda enam hullemaks teha,» osutas Silas. Nii töötabki Silas täna Rocca al Mare Kooli füüsikaõpetajana ja juhib Tallinna füüsikaõpetajate ainesektsiooni. «Mõne GAGi õpetajaga veel suhtlen ja nad elavad sellise närvipinge all, et sealt ei saa head asja välja tulla,» tõdes Silas.
Juba 21 aastat GAGis töötanud kunstiõpetaja Marju Liidja peab õhkkonda koolis aga sõbralikuks. «Kõik algab ju tegelikult iseendast – mulle on selles koolis alati meeldinud töötada, meeldib ka praegu.» Samas tõdes Liidja, et kindlustunne oma töökoha säilimises on vähenenud. «Eks see ole ju paljudel aladel nii – samas, kui armastad lapsi ja oma tööd, siis polegi eriti aega kindlustundele mõelda. Et keegi võib olla sinust parem, on aja märk.» Õpetajate väljavahetamist ei ole tema sõnul ülejäänud personalile otseselt selgitatud. Küll aga on direktor korduvalt rõhutanud, et koolis peaksid töötama parimatest parimad oma ala spetsialistid.
Samuti pikka aega GAGis töötanud inglise keele õpetaja Anne Kaljurand peab suhteid kolleegide ja õpilastega koolis väga heaks, kuid tõdeb, et viimasel ajal kogu ühiskonnas toimuv peegeldub kooliski. Küsimusele, mida praegused GAGi õpetajad personalivoolavusest arvavad, vastas Kaljurand: «Tunnetavad, et vaba tööjõuturg on jõudnud ka kooli.»
Probleemid eelarvega
Tallinna linnavolikogu liige ja ühtlasi Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Märt Sults juhtis ka Tallinna linnavalitsuse tähelepanu GAGi kaadripoliitikale, samuti soovitab ta koolis läbi viia finantskontrolli seoses eelarvedistsipliini jämedate rikkumistega.
Abilinnapea Mihhail Kõlvart märkis vastuses Sultsile, et Aguril oli tõepoolest probleeme nii 2006. kui 2010. aasta eelarvete juhtimisega. 2006. aastal määrati Agurile noomitus, 2010. aasta eelarve puudujäägi tekitamise eest sai ta aga juba hoiatuse. «Jätkuv töökohustuste täitmata jätmine võib kaasa tuua töölepingu lõpetamise,» osutas Kõlvart, lisades samas, et 2011. aasta eelarve osas ei ole haridusamet riske täheldanud.
Hendrik Agur selgitas Postimehele, et 2010. aasta eelarve ületamine 535 000 krooni ulatuses toimus seoses õpetajate ületundide tasustamisega 1,5 kordses ulatuses. «Viga tekkis raamatupidamissüsteemis koefitsiendi muutmata jätmise pärast. Vastutajaks on loomulikult koolijuht, et viga õigel ajal ei märganud,» selgitas ta. Aguri kinnitusel linn kahju ei kandnud, sest 2010. aastal piirsummast enamkulutatud summa tasaarveldati 2011. aastal.
Agur peab Sultsi pöördumist linnavalitsuse poole kahetsusväärseks ja leiab, et Sults kasutab ära oma ametiseisundit linnavolinikuna, tegeledes «oma isiklike pahatahtlike ambitsioonide rahuldamisega». Ta näeb Sultsi pöördumise taga isiklikku kättemaksu. Nimelt süüdistab Sults Agurit selles, et viimane kutsus 1. septembri õhtul Tallinna Kunstigümnaasiumi õpetajat oma kooli tööle. Sultsi hinnangul on häbematu õpetajat kooliaasta alguses üle meelitada.