Tallinna Tehnikaülikool sai unikaalse tudengimaja

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tudengite valmistatud küpsisetordi lõikas lahti tudengimaja juhataja Mai-Liis Veinberg.
Tudengite valmistatud küpsisetordi lõikas lahti tudengimaja juhataja Mai-Liis Veinberg. Foto: Mihkel Maripuu

Täna veidi enne keskpäeva pidulikult avatud Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) tudengimaja on vähemalt Eestis, aga tõenäoliselt ka kogu Baltikumis ainulaadne.

1972. aastal avatud TTÜ raamatukoguhoone renoveeris Merko Ehitus põhjalikult ning nüüd on hoones rohkem kui 2000 ruutmeetrit põrandapinda, mida saavad igapäevaselt kasutada nii üliõpilased, õppejõud kui ka nende külalised. Tööd läksid maksma 2,1 miljonit eurot.

Tudengimaja avamisele oli kogunenud palju huvilisi. Räägiti, et tegemist on TTÜ campuse kroonijuveeliga, sest siiani puudus seal koht, kus tudengid saaksid mõnusalt aega veeta ja omavahel suhelda. Nüüd on see maja olemas.

TTÜ raamatukogu direktor Jüri Järs kinkis tudengimajale kolm erinevas köites Kalevipoega. Ütles, et 40 aastat tagasi valmis tollane TTÜ raamatukogu unikaalne hoone – avar ja uhke. Raamatukogu vaim võiks praeguses tudengimajas mingil määral ka säilida. Seepärast ongi sinna raamatuid vaja.

Seejärel jõudis kätte pidulik hetk – TTÜ rektor Andres Keevallik, tehnikaülikooli üliõpilaskonna juhatuse esimees Tauri Kärson ning hoone renoveerinud firma Merko Ehitus juhatuse liige Andres Agukas võtsid käärid kätte ning lõikasid lindi läbi. Sellega oli tudengimaja avatud.

Keevallik mainis tudengimaja avakõne pidades, et tegemist on suure päevaga. TTÜs on nüüd olemas Eesti, aga võibolla kogu Baltikumi ülikoolide klubilise tegevuse parim keskus ja seda lausa rohkem kui 2000 ruutmeetril.

«Tudengid on selle kindlasti ära teeninud,» ütles Keevallik. «Meie tudengitel on rohkem kui 40 huviklubi ning paljud neist on nüüd leidnud oma ruumid selles majas.»

Rektor lisas, et TTÜ tahab saada üliõpilassõbralikuks kõrgkooliks ning tudengimaja avamine on kindlasti üks samm selles suunas. Lähiajal on TTÜ-l kavas ehitada ka uhke ujula ja sportmängude hoone ning renoveerida staadion.

Keevalliku sõnul on tal hea meel sellestki, et üliõpilased hakkavad ise tudengimaja haldama ning tulevad sellega kindlasti hästi toime.

Siis jõudis kätte veel üks pidulik hetk, kui TTÜ igavane üliõpilane Juulius astus tudengihoone baarileti taha, valas kannudesse tudengijooki ehk õlut ja ulatas need Kärksonile ja Keevallikule, kes kannud sõbralikult kokku lõid ja kesvamärjukest maitsesid.

Kärson mainis, et peale endise raamatukoguhoone saavad üliõpilasorganisatsioonid enda kätte ka rektoraadiruumid, mida hakatakse usinalt kasutama.

Tudengimajas on kokku kolm korrust, kus paiknevad TTÜ üliõpilaste erinevad kooslused nagu rahvatantsuansambel Kuljus, AIESEC, kultuuriklubi, T-Teater, filmiklubi ja teised. Üpris suures saalis on võimalik korraldada kontserte, teatrietendusi, konverentse või muid suuremaid ettevõtmisi.

Tudengimaja on avatud kella 12-st kuni üheksani õhtul. Sel ajal võivad tudengid ja õppejõud seal aega parajaks teha või niisama lõõgastuda ja omavahel suhelda.

«Näiteks kui sul on kaks tundi loengute vahel auku, siis lähed sinna, võtad kott-tooli, istud kuhugi maha, paned arvuti tööle ning ajad oma asju,» ütles Kärson.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles