Postimees vestles Linnamäe vene lütseumi konfliktist kõneldes nii kooli direktori kui ka hoolekogu liikmega, aga ka linna haridusameti ning alaealiste laste komisjoni ja Lasnamäe linnaosa sotsiaaltöötajatega.
Õnnetu ja vägivaldse poisiga on tegeletud aastaid
28. september 2011, 10:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigi jutust selgus, et õnnetu, kuid vägivaldse poisiga on tegeletud tema koolitee algusest peale. Näiteks alaealiste laste komisjonis on erinevaid juhtumeid arutatud alates 2. klassist peale.
Linnamäe vene lütseumi hoolekogu liikme, linnavolikogu korrakaitse komisjoni liikme Valeri Kislitsõni sõnul on vägivaldse poisi pere probleem ammu väljunud kooli piiridest.
Täna toimub järjekordne koosolek sotsiaaltöötajate, pedagoogide, noorsoopolitsei, Tallinna haridusameti esindajate, Lasnamäe linnaosavalitsuse alaealiste laste komisjoni esindajate osalusel, et leida 12-aastase E probleemidele lahendus.
Kislitsõn ütles, et on ise käinud politseis ja andnud ütlusi eelmise nädala episoodi (vaata põhilugu) asjus, samuti on ta käinud alaealiste laste komisjonis. «Asi on kasvatuses,» võttis ta kokku. «Emaga on väga raske, ta ei soovi suhelda. Poiss ise ei ole paha, nagu mina tean, ta ei õpi kõige halvemini, kuid ema on ta äärmiselt ära hellitanud ja ta kasvab keskkonnas, kus kõik on lubatud.»
Lütseumi direktori Sergei Garanža sõnul on kool oma võimalused ammendanud. «Täie kindlusega ütlen, et kool on omalt poolt teinud rohkem kui võimalik, et seda probleemi lahendada,» rääkis ta.
Ema keeldub
Küsimust, kas last on võimalik viia mõnda teise kooli, ei saa direktori ja hoolekogu liikme sõnul lahendada vanemad, õpetajad ega lapsed, sest siin seab seadus omad piirid.
«Poissi ei ole võimalik üle viia teise õppeasutusse ilma ema loata, mida viimane aga ei anna,» ütleb Garanža. Kuni 14-aastaste puhul ei luba seadus seda ilma vanema kirjaliku nõusolekuta teha.
Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori Meelis Kondi sõnul on antud juhtumis tehtud lapsevanemale erinevaid ettepanekuid, sealhulgas ka kooli vahetamine. «Pakutud on ka Lasnamäe põhikooli võimalust, kus õpivad aktiivsus- ja tähelepanuhäirega vene õppekeelega lapsed. Selle, et olukord pole paranenud, on tinginud ema pidevalt muutuv meel,» ütles Kond.
Vene õppekeelega koolide õpetajate ühenduse esinaine Ljudmilla Poljakova sõnul ei saa õpetaja selles situatsioonis midagi teha. «Tal ei ole mingeid õigusi, tal on isegi keelatud õpilasega rangelt rääkida, teda nii-öelda paika panna,» ütles ta.
Poljakova sõnul võib mõista ka neid vanemaid, kes ei soovi lapse koolielust osa võtta, sest nad on hõivatud 24 tundi ööpäevas, teenides raha ja jättes lapse kooli hooleks.
E puhul see küll ei kehti, sest ta ema Katerina on kodune, ja kinnitas, et tegelebki peamiselt oma pojaga.
Ametiisikud, kes on läbi aastate poisi kasvuraskustele ja agressiivsusele püüdnud lahendust leida, on paraku põrkunud ema vastuseisule, kui näiteks nõustamisgrupis tuleks käia pikemalt või ka lasta poisi vägivaldsele käitumisele otsida vastust arstidel.
Vaidlema ei tasu hakata
Poljakova sõnul ei tasu õpetajal üksi hüperaktiivse lapsega vaidlema hakata. «Appi peaks tulema koolipsühholoog, mõnes suuremas koolis on isegi kaks psühholoogi,» ütles ta. «Need inimesed on kohustatud lapsega tihedalt töötama, vestlema nii tema kui vanematega.»
Selleks korraldatakse koolides seminare ja kursusi, kus pööratakse palju tähelepanu tööle hüperaktiivsete või sotsiaalselt mitteaktiivsete lastega. «See on meie aja märk, et kui moraal on ühiskonnas madalale langenud, on see koolis kohe näha. Ja selle kõrval peab õpetaja tegelema ka õppeprotsessiga,» rääkis Poljakova.
Ta lisas, et on vaja juurutada uusi pedagoogilisi metoodikaid, kuid lapsele ei pea õpetaja andma mitte ainult teadmisi, vaid ka hingega töötama, kuid sellest jääb nüüdisaegses koolis vajaka. (PM)