Eile avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uuringut tõlgendati ekslikult nii, nagu oleks Eestis ülimalt puhas õhk, kuigi tegelikult pole meie olukord sugugi nii roosiline.
WHO näitas Eestit ekslikult puhtaima õhuga riigina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Kanada uudisteportaal kuulutas Eesti maailma puhtaima õhuga kohaks, teisel kohal oli Mauritius ning kolmandal Kanada. Kummalise tulemuse põhjuseks olid ebatäielikud andmed.
Keskkonnaminister Keit Pentus soovitas asja siiski mõistusega võtta. «Selline kokkuvõte WHO uuringust oli kindlasti paljude jaoks tore uudis, sest kes ei tahaks elada või töötada puhta ja klaari õhuga piirkonnas. Keskkonnaministeeriumi jaoks on õhu kvaliteedi ja saastamise piiramise teemad järgmisel aastal ühed kõige teravama luubi alla võetud valdkondadest, nii et WHO uuringu kokkuvõte tegi meil mõistagi meele heaks,» lausus minister.
«Eesti näitajad, mida ka Postimees oma uudises välja on toonud, tuginevad selles uuringus Tallinnas asuva Õismäe seirejaama andmetele, nii et kindlasti võivad tolle piirkonna inimesed ennast väga hästi tunda. Meie endi jaoks on linnades olnud probleemiks õhus leiduvad eriti peened osakesed, mille näitajad on olnud Eesti piirkondadest kõige kõrgemad Tallinnas Liivalaia tänava piirkonnas. Et neid põhjuseid täpsemini välja selgitada, oleme viies suuremas linnas õhu kvaliteedi mõõtmist muutmas järgmisest aastast veel täpsemaks,» lisas ta.
Ka Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu lektor Hans Orru ja Eesti Maaülikooli keskkonnasotsioloogia teadur Kati Orru juhtisid tähelepanu sellele, et WHO analüüsi on
kaasatud vaid valikulised õhusaaste andmed. «Tallinnas mõõdetakse õhusaastet teatavasti kolmes mõõtejaamas: Õismäel, Rahu tänaval Balti jaama lähedal ning kesklinnas Liivalaia tänava ääres. Rahvusvahelisse võrdlusesse on Tallinna kohta kaasatud aga ainult kõige puhtama, Õismäe jaama andmed; tõenäoliselt seetõttu, et vaid seal mõõdetakse ülipeeneid osakesi,» selgitasid nad.
«Kui võtta 2008. aasta andmed natuke jämedamate peente osakeste kohta kõigis kolmes mõõtejaamas, siis ei ole me enam maailma linnade tabelis 18 µg/m3 pealinnade arvestuses enam esikohal. Ning kui võtta keskmise arvutusse vaid üks kesklinna ning üks saastunum äärelinna jaam, nagu seda on tehtud Helsinki ja Oslo puhul, siis oleksime pealinnade arvestuses esiviisikust ning WHO tabelis esitatud kõigi üle 100 000 elanikuga linnade arvestuses juba esi viiesajast väljas. Kaasates aga vaid kesklinna Liivalaia mõõtejaama andmed, oleksime veelgi tagapool. Seega õhusaaste andmetega valikuliselt ümber käies on võimalik Tallinna seada nii kõige puhtamate, kui ka keskmiselt saastunute linnade sekka,» leidsid Tartu teadlased.
Nende hinnangul ei ole mereäärses Tallinnas õhk kindlasti mitte kõige saastunum, kuid iseküsimus, kas maailma kõige puhtaim linnaõhk nagu väideti. Ning paradoks on, et ka selline suhteliselt väike saastatuse hulk avaldab mõju meie tervisele; niisamuti nagu Helsingis, Oslos, Dublinis, Reykjavikis või mujal, ka Tallinnas.