Savisaare skandaalse hääletuse võitis Kultuurikatel
12. detsember 2008, 13:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnapea Edgar Savisaare korraldatud hääletus Kultuurikatla ja Linnateatri rahastamise osas võitis Kultuurikatel, mis linnapea lubaduse kohaselt peaks nüüd aastaks 2011. valmis saama.
Kultuurikatel kogus internetihääletusel 54 protsenti ja Linnateater 46 protsenti häältest ning ühtekokku oli neti teel hääle andnuid 6496, teatas Raepress. Posti teel laekus linnavalitsusse kokku 423 vormikohast eelistust - neist 57,4 protsenti eelistasid Kultuurikatelt ja 42,6 protsenti Linnateatrit.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul arutab linnavalitsus internetihääletuse tulemusi esmaspäeval ning teeb seejärel vastavad ettepanekud 2009. aasta linnaeelarve eelnõusse, mille vastuvõtmist peaks linnavolikogu hakkama tuleval nädalal hääletama.
«Täname kõiki hääletuses osalejaid, sest nende hääl on väga määrava kaaluga otsuste tegemise juures, mis otsustavad väga oluliste kultuuriobjektide valmimise järgmistel aastatel Tallinnas,» ütles Jäppinen.
Ka andmekaitsjatelt kriitikat saanud internetihääletuse alustamisel lubas Savisaar, et rohkem hääli saanud kultuuriobjekt ehitatakse aastaks 2011 valmis ning teine valmib hiljem.
Kultuurikatel on endine Tallinna soojus-elektrijaama hoone (Põhja pst 27a) Linnahalli kõrval ja seda ümbritsev krunt, kuhu tulevikus peaksid näiteks valmima kontserdi- ja teatrilavad (suurim kuni 1000 inimesele), vabaõhukino, keskkonna- ja tipptehnoloogia õpitoad, galeriid, ateljeed, laborid, loomeettevõtete bürood, kunstnike residentsid.
Kultuurikatla hoone arendus maksab 2008. aasta kevadel rahvusvaheliste ekspertide abil läbiviidud analüüsi järgi 215 miljonit krooni ning vähemalt pool sellest rahast on võimalik saada erinevatest Euroopa Liidu rahastusallikatest ning hoone etapiviisilisel kasutuselevõtul ka rendi- ja müügitulust.
Vähem kui pool ehitus- ja arenduskuludest (ligi 90 miljonit krooni) jääks järgneva 3 aasta jooksul Tallinna linna kanda. Kultuurikatla täies mahus tööle hakkamisel saab sellest isemajandav objekt.