Kunstiakadeemia uue hoone ehitus võib alata hilissügisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõsi, esialgu saab Gonsiori ja Laikmaa tänava nurgal rajama hakata vaid kunstiakadeemia uue hoone maa-alust osa, kui Tallinna linnaplaneerimise amet osalise ehitusloa väljastab.
Praegu askeldavad kunstiakadeemia uue hoone asukohal arheoloogid, kes uurivad vana asulakohta. See töö peaks aga lõppema hilissügisel ning pärast seda võibki põhimõtteliselt maja maa-alust osa rajama hakata.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd mainis, et linnavolikogu kehtestas kunstiakadeemia uue hoone detailplaneeringu tingimusega, et maja maapealse osa ehitamiseks peab kunstiakadeemia naabermajade elanikega koos lahendama insolatsiooni- ehk otsese päikesevalgusega seotud probleemid. Praegu kunstiakadeemia Männi sõnul sellega ka tegeleb.
«Mis aga puudutab hoone maa-aluse osa ehitamist, siis selles otseseid takistusi ei ole,» kinnitas linna peaarhitekt. «Kui ehitusprojekt on meile menetlemiseks esitatud ja muud paberid ka korras, siis saab põhimõtteliselt osalise ehitusloa väljastada ning ehitamisega pihta hakkama, seda on detailplaneering sätestanud.»
Kunstiakadeemia avalike suhete juht Solveig Jahnke mainis, et kolm naabermaja elanikku soovib, et akadeemia uus hoone nihutataks 25 meetrit Laikmaa ja Gonsiori tänava nurga poole. Samuti on kohtus vaidlustatud Tallinna linnavolikogu otsus ala detailplaneeringu kehtestamise kohta.
Jahnke sõnul on linnaruumiliselt siiski palju parem, kui uus hoone jääb projektiga kavandatud asukohta. Põhjus on selles, et tulevikus on kavas autoliiklus Gonsiori ja Laikmaa tänava ristmikul viia maa alla ning inimesed liiguksid ristmikul tänavatasandil. Praegu on tegemist vastupidise olukorrga.
«Nii tekiks uus linnaväljak, mis ühendaks Viru keskuse ja kunstiakadeemia vahelise ala ühtseks terviklikuks ruumiks, kus jalakäijad saaksid turvaliselt teed ületada,» selgitas Jahnke.
Ta lisas, et enamuse naabermaja elanikega on akadeemia kokkuleppe saavutanud ning reaalservituudi lepingud sõlminud, läbirääkimised käivad veel kolme korteri inimestega.
Kunstiakadeemia uue hoone ehitamise rahastamise skeem on põhimõtteliselt paigas. 2009. aastast on olemas otsus, et Euroopa Liidu struktuurifondidest saadakase 12 miljonit eurot, millele vabariigi valitsus paneb juurde käibemaksu osa, nii et kokku tuleb umbes 14,3 miljonit eurot. Vastav leping on samuti allkirjastatud. Teise osa vajalikust rahast saaks akadeemia oma kinnistute müügist ning umbes 10 miljonit eurot tuleks pangalaenu võtta.