Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul tuleks meil otsida vastust küsimusele, kas praegune arengumudel on olnud just see, mida vajame ja kas see tagab Eestile edu ka tulevikus.
Savisaar: kas praegune arengumudel tagab Eestile edu?
22. september 2011, 15:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meil peaks jätkuma tahet ja soovi tehtud vigadest õppust võtta. Siis on meil ressurssi edasiminekuks,» ütles Savisaar XIV kodurahufoorumi avakõnes.
Savisaar tõdes, et valitsuskoalitsiooni poolt ei ole enesekriitilist retseptsiooni Eesti arengumudeli kohta paraku kuulda olnud, vahendas Raepress. «Eesti arengust räägitakse meil tavaliselt positiivses ja optimistlikus võtmes,» nentis Savisaar. «Majandus on tõepoolest kiiresti kasvanud, selles ei ole mingit kahtlust. Oleme uhked selle üle, et Eesti on olnud kõige kiirema majanduskasvuga riik Euroopa Liidus. Kuid kõigel on ka oma hind. Majandusliku edu varjus on lahendamata teravad sotsiaalsed probleemid.»
Savisaar juhtis tähelepanu äsja avaldatud inimarengu aruandes kirjutatule, et Eestit ei survesta mitte ainult siirdeajast üle kandunud sotsiaalprobleemid, vaid ka 21. sajandi uued väljakutsed, nagu kasvav väljaränne, perekonna kui institutsiooni taandumine, rahvastiku vananemine ja üha tihenev ülemaailmne kaubanduskonkurents.
«Siia lisanduvad allpool vaesuspiiri elavad lapsed, püsiv alaharitute ühiskonnakiht, vene noorte süvenev võõrdumine Eestist,» ütles Savisaar. «Oleme jõudnud olukorda, kus erinevus Eesti rikaste ja vaeste piirkondade vahel on Euroopa kõige teravam. Eestil seisab ees veel pikk teekond saavutamaks arenenud maade standardeid.»
Savisaar tõdes, et kakskümmend aastat pärast siirdeperioodi algust on Eesti paljude sotsiaalsete näitajate - sissetulekute ebavõrdsus, varimajandus, vaesus ja miinimumpalk - poolest ikka veel EL-i viimaste hulgas. «Eesti sotsiaalkaitsekulutused on EL-i madalaimad ning sellest tulenevalt ei suuda Eesti sotsiaalsete probleemidega tõhusalt hakkama saada.»
Savisaar juhtis tähelepanu, et Economist Intelligence Uniti poolt 2006. aastal koostatud demokraatiaindeksi kohaselt kuulub Eesti nn «vigaste demokraatiatega» riikide hulka. «Selle indeksi kohaselt paikneme koos Läti ja Leeduga samas kategoorias teiste postkommunistlike Euroopa Liidu liikmesriikidega,» nentis Savisaar.
«Mis siis teeb Eesti nn vigase demokraatiaga riigiks? Üks peamiseid puudusi Eesti demokraatlikus arengus on ühe ideoloogilise võimu valitsemismonopol,» ütles Savisaar. «Paraku on pea kõigis Eesti senistes võimukoalitsioonides valitsust juhtinud ainult parempoolsed parteid. Demokraatia põhitunnus on aga võimu regulaarne vahetumine, mõned teoreetikud peavad seda kriteeriumit lausa määravaks demokraatliku arengu tunnuseks.»
Savisaar rõhutas, et nn täieliku demokraatiaga ühiskondade jaoks on pikaajaline valitsemismonopol praktiliselt mõeldamatu, sest see viib paratamatult stagnatsiooni ja arengu seiskumiseni.