Õiguskantsler Indrek Teder tunnustas riigikogu kiire tegutsemise eest kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmisel.
Teder tunnustas riigikogu valimiskorra kiire muutmise eest
10. detsember 2008, 23:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder kinnitas pressiesindaja vahendusel, et ei näe praegu alust riigikogus vastu võetud seadusemuudatust riigikohtus vaidlustada.
«Tunnustan riigikogu kiire tegutsemise eest minu ettepaneku täitmisel,» ütles ta.
Riigikogus kolmapäeval 59 poolt- ja 24 vastuhäälega vastu võetud seadus muudab valimistulemuse kindlakstegemise süsteemi mitmeringkonnalistes omavalitsustes, sealhulgas Tallinnas.
Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Urmas Reinsalu selgitas muudatuste arutelul riigikogus, et kuna õigusliku segaduse vältimiseks tuleb muudatused seadusesse viia enne järgmisi kohalikke valimisi, ei ole mõeldav nii kiiresti kas konkreetselt Tallinnale või kõigile mitme valimisringkonnaga omavalitsustele uut valimissüsteemi luua. Seetõttu otsustati välja pakkuda mudel, mille kohaselt jääb ühe ringkonnaga omavalitsustes valimissüsteem samaks, mitme ringkonnaga omavalitsustes võetakse aga mõningate lihtsustustega kasutusele riigikogu valimistel kasutatav süsteem.
Riigikogus toetust leidnud kuue saadiku muudatusettepaneku kohaselt hakkab mitmeringkonnalistes omavalitsustes kehtima kompensatsioonimandaatide süsteem, mis tähendab, et lisaks ringkonnanimekirjadele tekib ka ülelinnaline või -vallaline nimekiri. Samas ei kasutata kohalikel valimistel tulemuste kindlakstegemiseks modifitseeritud d'Hondti meetodit nagu riigikogu valimistel, vaid asendatakse see modifitseerimata d'Hondti meetodiga.
Reinsalu märkis, et modifitseeritud d'Hondti kasutamise mõte on võimendada suuremat valimistulemust ja väiksemates esinduskogudes see tegelikult ei toimigi. Muudatust ei saa tema sõnul vaadata siiski lahus pakutavast kompensatsioonimandaatide süsteemist, mistõttu nende valijate hääl, mis jääb üksnes ringkonnavalimiste tulemuste puhul alaesindatuks, peegeldub kompensatsioonimandaatide jaotuses.
Proportsionaalsuse ja vähemuste parema esindatuse tagamiseks tõstab muudatus täiendava abinõuna üle 300 000 elanikuga omavalitsustes ehk praktikas Tallinna linnas volikogu miinimaalse suuruse 63-lt 79 liikmeni.
Kohaliku volikogu valimise ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muudatus jõustub päev pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Seadusemuudatus on ajendatud Tederi ettepanekust, mida riigikogu otsustas 18. novembril 66 poolt- ja nelja vastuhäälega toetada. Õiguskantsler tegi riigikogule seaduse muutmiseks ettepaneku, kuna seal sätestatud Tallinna valimisringkondade moodustamine linnaosade kaupa ja mandaatide erijaotus valimisringkondade vahel on tema hinnangul põhiseadusest tuleneva valimiste ühetaolisuse ning proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus.
Teder kinnitas toona riigikogus, et mandaatide jaotus ringkondade vahel peab olema selline, et igal valija häälel oleks võrdne kaal ehk võrdne võimalus mõjutada valimistulemust ning ka kandidaatidel oleksid võrdsed võimalused saavutada valimistel edu. Samuti peab volikogu koosseis vastama tema sõnul võimalikult täpselt valijate poliitilistele eelistustele valimispäeval.
Ta osutas, et eelmistel, 2005. aasta valimistel oli Lasnamäel ühe mandaadi kohta umbes 6832 valijat, samas kui Pirital oli neid 1810, mis tähendab, et valijate häälte erinevus neis kahes linnaosas oli ligi neljakordne. Kokku oli Lasnamäel tema sõnul 88 812 ja Pirital kõigest 9050 valijat.
Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis tuleva aasta 18. oktoobril.