Tallinna Küte lõpetas 1. septembrist soojalepingud 145 korteriühistu korteriomanikega, et sõlmida uued lepingud juba ühistutega. Osa ühistuid ja majaelanikke on soojamonopoli niisuguse käitumise vastu.
Väiksemad korteriühistud ei soovi soojamonopoliga lepingut sõlmida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väiksemad korteriühistud kardavad, et neil tekib raskusi elamu soojavõlglastelt raha kättesaamisel ning ausalt kütmise eest tasuvad inimesed peavad ka võlglaste toasooja kinni maksma.
Siiani olid Tallinna Küttel nende 145 elamu korteriomanikega otselepingud ning võlglastega tegeles soojafirma ise. Tegemist on varem kinnisvarahaldajate hallata olevate majadega ning sageli juhtus, et inimesed tasusid soojuse eest küll korralikult, kuid raha ei jõudnud haldajalt õigel ajal Tallinna Küttesse. Niisugune olukord tingiski erakorraliselt korteriomanikega otselepingute sõlmimise.
Väikestel on kõige raskem
45 korteriga Mahtra 64 korteriühistu Lasnamäel on üks neist, kus elanikel oli otseleping Tallinna Küttega. Kuni 2009. aastani haldas maja Brem. Korteriühistu esimees Vjatšeslav Tsertkov põhjendas vastuseisu soojatootjaga uue lepingu sõlmimisele asjaoluga, et kui majas tekivad võlglased, siis peab korteriühistu ise hakkama neilt võlgu välja nõudma. Samal ajal tuleb aga Tallinna Küttele kogu elamu soojuse eest maksta ning selleks võib raha nappida. Miks peavad kannatama ausalt toasooja eest tasuvad korteriomanikud?
«Asi on selles, et praegusel majanduslikult raskel ajal võib võlglasi aina juurde tekkida,» selgitas Tsertkov. «Suures üheksakorruselises majas ei ole asi nii hull, sest seal on ikka kuidagi võimalik vajalik raha leida, kuid väikses korterelamus tekitab juba 3 – 4 võlglast probleeme, eriti talvel, kui soojaarved on eriti suured.»
«Kaks ja pool aastat tagasi loobusime Bremist ja moodustasime korteriühistu ning Tallinna Küte ähvardab meid nüüd igasuguste vahenditega, isegi soojuse kinnikeeramisega, et ühistu sõlmiks nendega lepingu,» ütles Tsertkov. «See on ju absurd - mille alusel nad meil soojuse kinni keeravad.»
Tallinna Kütte turundus- ja kommunikatsioonijuhi Urmas Ööbiku teada ei ole ükski inimene ega korteriühistu veel soojafirma vastu kohtusse pöördunud. Tema sõnul on olukord hoopis selline, et kõnealusest 145 ühistust on juba rohkem kui pooled soojafirmaga lepingu sõlminud ning neid lisandub iga päev. Kokku on Tallinna Küttel lepingud rohkem kui 1900 korteriühistuga.
Ööbik rõhutas, et kaugkütteseaduse järgi peabki Tallinna Küte sõlmima lepingu korteriühistuga, mitte iga korteriga eraldi.
Ka elanikel on õigus
Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul tuleb eelkõige lähtuda sellest, et mitte ainult soojamonopolil, vaid ka igal inimesel võib olla õigus. Homme ehk neljapäeval korraldataksegi Lasnamäe linnaosavalitsuse hoones teabepäev, kus juristid, Tallinna Kütte ja linnavalitsuse esindajad selgitavad korteriühistutele, mis neist läheneval kütteperioodil edasi saab. Ta lisas, et eelmise reede seisuga oli 36 korteriühistut soojamonopoli pealesurutud lepingule vastu.
«Kui linnavalitsuse poolt vaadata, siis olgu neid rahulolematuid inimesi või ühistuid kas või üks või kaks, meie peame igal juhul sekkuma ning olema veendunud, et inimestele oleks selge, kas nende elamist köetakse ning millistel tingimustel,» mainis Sarapuu. «Igal juhul tuleb ära hoida olukord, kus inimestel võidakse soojus kinni keerata.»
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) Tallinna ja Harjumaa esinduse juht Raimo Jõgeva sõnul ei ole ta küll kuulnud, et mõni korteriühistu või korteriomanik oleks Tallinna Kütte vastu kohtusse pöördunud. Küll on aga nõu küsimiseks pöördutud EKÜLi poole, kes omakorda on konsulteerinud tarbijakaitse ja konkurentsiametiga. Konkurentsiamet vastas, et kaugkütteseaduse järgi ongi igal elamul vaid üks liitumispunkt. Iga inimene võib aga soovi korral pöörduda halduskohtu poole, kui tunneb end ahistatuna.