Tallinna lauluväljaku taga lookles täna kella kümne paiku üpris lühike järjekord inimestest, kes soovisid töömessile esimestena pääseda.
Tallinna töömess jäi tänavu lahjaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui eelneval kahel aastal oli tung töömessile suur ning mupolased pidid lausa jõuga inimesi tagasi hoidma, siis tänavu oli huvi messi vastu üpris leige.
Võibolla on see isegi hea märk, et inimesed on suutnud endale töökoha leida ning ei pea enam messi ukse taga tunglema. Lauluväljaku ruumides leidus siiski palju õnnetuid, kes on mitmeid aastaid töötud olnud ning ei ole endale kuidagi sobivat rakendust leida.
Pensionär Rein oli esimest korda Tallinna töömessile tulnud. Ta on kaks aastat töötu olnud. Aiandusagronoomi haridusega mees töömessilt mingit sobivat töökohta leida ei suutnud. Tahab füüsilist tööd teha, kas kuskil laos või kasvõi transamehena. Viimane töökoht oligi tal ühes laos, kus töötas 12 aastat.
Vene keeles vähe infot
Tallinna autobussikoondis pakkus messil busside koristamise teenust lõpp-peatustes. Reisisaatjaid praegu juurde ei vajata. Sellele ametile olevat üldse raske inimesi leida, sest paljud tööotsijad ei oska piisaval tasemel eesti keelt.
Natalja oli varem arvel FIE-na ehk füüsilisest isikust ettevõtjana. Nüüd on ta juba aasta töötu olnud. Ei osanud otseselt öelda, millist tööd messilt otsib. Midagi sobivat ei leidnud.
«Väga vähe on siin infot vene keeles, paljud tööpakkujad ja konsultandid räägivad ainult eesti keeles,» oli Natalja nördinud. «Aga nagu ma aru saan, räägib siin enamus tööd otsivaid inimesi just vene keelt, võibolla isegi kuni 90 protsenti.»
Natalja ütles, et surfab pidevalt internetis, et tööd leida, aga siiani ei ole näkanud. Üks probleem on tema sõnul kindlasti selles, et ta eesti keelt ei oska. Töömessilt töökohta leida ei looda, aga vaatama tuli ikkagi.
Nataljaga koos töömessil ringi käinud Nadja mainis, et ta on juba 50-aastane, tahaks kasvõi mingis koristusfirmas töötada või kuskil vabrikus. Ühtegi vabrikut aga töömessil väljas ei olnud. Naine näitas oma käes olevat ISS Eesti reklaamvoldikut. Ehk saab sinna ametisse. Selle firma laua ümber oli üldse suur tunglemine, ju siis on koristajaamet töötutele meelepärane.
«Palk on ISS-s küll nadi, ainult 100 eurot kuus,» kurtis Nadja. «Seetõttu see koht mulle vist hästi ei sobi. Kui korteri eest Lasnamäel peab tasuma juba 300 eurot, siis niisuguse palgaga välja ei tule.»
Julia otsis töömessilt oma eraialale vastavat tööd ehk midagi majanduse vallas, kuid ei olnud veel päris sobivat kohta leidnud. Varem on ta töötanud nii poemüüjana kui restoranis ettekandjana, kuid nüüd, pärast kõrgkooli lõpetamist tahab õpitud erialal tööle asuda.
«Ma arvan, et niisugune töömess on kindlasti vajalik, sest Tallinnas on palju inimesi, kellel ei ole tööd ning siit nad võivad ikka midagi leida,» ütles Julia.
Statistikaamet pakkus töömessil tööd rahvaloendajatele ja andmetöötluse operaatoritel ning piirkonnajuhtidele. Amet oli välja tulnud terve naiskonnaga. Kõige rohkem tahtsid külastajad just rahvaloendajateks saada. See on ajutine töö, mis kestab vaid paar kuud. Palka pakutakse 600 – 800 eurot kuus.
Pensionäre ei taheta
Tatjana Veetõusme oli üks neist, kes küsis infot rahvalaoendaja ameti kohta. Rahvaloendajana saab töötada küll vaid paar kuud, aga kui tööd üldse pole, siis on ka see üks väljapääs. Kuna rahvaloendajaid vajatakse üle terve Eesti ning Veetõusme elab Kohilas, siis on tal suured šansid see koht saada.
«Põhiliselt olen töötanud teeninduses, toitlustuses ja kaubanduses ja mujalgi,» ütles Veetõusme. «Kõiki neid pakkumisi, mis siin väljas on, võib leida ka töötukassa kodulehelt, nii et see on rohkem justkui reklaamiüritus,» mainis Veetõusme.
Ta lisas, et on pidevalt tööd otsinud, aga kuna ta elab Kohilas, siis paljud Tallinna tööandjad on andnud märku, et eelistavad ikka pealinna elanikke.
«Otseselt mulle seda küll näkku ei ole öeldud, kuid olen tööandjate niisugusest suhtumisest aru saanud küll,» ütles Veetõusme. «Öeldakse, et helistame ja võtame kontakti, kuid sinna see asi jäänud ongi.»
Pensionär Laine leiab, et tal on veel piisavalt jõudu ja energiat, et pensionile veidi lisa teenida. Sel eesmärgil ta töömessile tuligi ja pakutavate materjalidega tutvus. Midagi konkreetset ta esialgu välja valinud ei ole.
«Eelmisest töökohast mind koondati, öeldi, et liiga vana ja unine, et sussilohistajaid meil vaja pole,» ütles Laine. «Minu jaoks on tervis tähtsam kui niisugune pidev psühhoterror. Nüüd aga on igav hakanud, tahaks inimestega suhelda ning natuke lisa ka teenida.»
Margus suhtles pikalt G4S-i esindajaga. Uuris, mis võimalused on turvameheks hakata, millised on selle ameti plussid ja miinused. Ütles, et poes ta seista ja vargaid püüda küll ei taha, aga võiks valvata mõnda objekti, see sobiks küll. Esialgu ta G4S-le veel midagi ei lubanud.
Margus oli töömessil peaaegu kõiki pakkumisi uurinud, kuid päris sobivat tööotsa siiski ei leidnud.
«Midagi ehk ikka leiab, aga eks suhteliselt pinnapealne kompamine siin käib, väga konkreetseid pakkumisi ei ole,» tunnistas Margus.
Ta lisas, et on töötu olnud vahelduva eduga – mingid tööotsad on olnud, eriti suvel, aga siis on jälle augud sisse tulnud. Nüüd oleks vaja ikkagi midagi kindlamat leida. Seepärast ta töömessile tuligi, aga pidi siiski lahkuma tühjade kätega.