MTÜ Eesti Pakendiringlus viis Tallinnas ära mitu pakendijäätmete konteinerit, sest inimesed tassisid nende ümber ka muid jäätmeid, mille äraviimiseks pole ettevõttel raha.
Pakendiringlus eemaldab tülikaid konteinereid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadrioru elanikud kurtsid Postimees.ee-le, et Kadriorus Vilmsi ja Vesivärava ristmiku lähedal asunud pakendikonteiner oli juba nädalate kaupa tühjendamata, selle ümber kogunenud meeletud prügilasud ning tagatipuks viidi nüüd konteiner hoopiski minema.
Pakendiringluse teenindusjuht Andres Siplane kinnitas, et konteiner viidi ära just eelkõige seetõttu, selle kõrvale toodi kõikvõimalikku muud prahti, mis ei ole pakend. «Tühjendamata oli ta mõnda aega sellepärast, et keegi oli ladunud kivid ümber konteineri ja pehme pinnase tõttu ei julgenud auto krundile üle kivide sõita,» rääkis Siplane.
Muu prügi ümberkuhjamise tõttu viis Pakendiringlus ära ka oma konteineri Pelgulinnas Kolde-Ristiku nurgalt. Prügistamisega ollakse hädas ka mitmes kohas Nõmmel, kust pole küll konteinerit ära viidud, kuid mille puhul on Siplase sõnul «kannatuse piir lähedal».
Mitme paberjäätmete konteineri puhul tekitavad tüli kodutud, kes lähevad sinna sisse magama minema ning korraldavad seal vahel põlenguid.
Tüli munitsipaalpolitseiga
«Aasta tagasi tegi munitsipaalpolitsei meile trahvi selle eest, et keegi oli toonud konteineri kõrvale kas tugitooli või diivani, ma täpselt ei mäleta,» pahandas Siplane. Tema sõnul trahvis munitsipaalpolitsei Pakendiringlust kahe konteineri ümber tekkinud prügi eest kokku 10 000 krooniga, kuid kohtus vaidlustamise järel tunnistati need trahvid õigustühiseks.
«Ja nüüd ähvardas munitsipaalpolitsei meile jälle trahvi teha. Olles silmitsi järjekordsete munitsipaalpolitsei ähvardustega, otsustasime konteineri ära viia,» põhjendas Siplane.
«Minu arvates on see linna poolt täiesti ebakonstruktiivne lähenemine - süüdlased ei ole ju meie ja süüdlaste otsimise asemel kasutatakse meid mugavussüüdlasena,» märkis teenindusjuht. «Samal ajal kogu seadusandlus räägib sellest, et prügistaja vastutab, prügistaja tuleb tuvastada ja prügistaja peab oma sodi ise ära koristama.»
Siplane lisas, et Eesti Pakendiringluse eesmärk on koguda pakendijäätmeid, milleks ettevõtjad neile maksavad ja igasuguste diivanite või autokummide koristamiseks ei ole mittetulundusühingul raha.
Tallinna Munitsipaalpolitsei ameti juhataja Kaimo Järvik ütles, et kehtib nõue, et prügikasti ümbruse peab kuue meetri raadiuses puhtana hoidma selle valdaja, seega Pakendiringlus. Ta soovitas ettevõttel panna konteinerite juurde üles info, et suuri jäätmeid ei tohiks sinna panna. «Kui aga juba on ladestatud, peab see olema kolme ööpäeva jooksul viidud,» sõnas Järvik.
«Saan aru, et probleem on suur, sest neil ei ole finantse, kuid siis tuleb neil oma tegevus ümber vaadata ja selleks raha ette näha,» arvas munitsipaalpolitsei juht, lisades, et ei näe muud lahendust. «Jäätmekäitlejad viivad heameelega prügi ära, kui neile selle eest makstaks.»
Munitsipaalpolitsei lubab omalt poolt, et kui nende patrull prügi mahapanijad avastab, võetakse nad vahele ja karistatakse.
Vastuseks Kadrioru elanike murele ütles Siplane, et pakendijäätmete äraandmiseks saavad ka Kadrioru elanikud liituda kotisüsteemiga. «Nimelt toimub iga teine esmaspäev kogumisring, kus inimesed panevad välja kilekoti pakenditega ning Kolatakso nopib nad siis ära.»