Loo-Maardu teelõigu valmimise komistuskiviks võib saada tunnel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loo-Maardu teelõigu valmimisel on tekkinud probleemid tunneli rajamisega.
Loo-Maardu teelõigu valmimisel on tekkinud probleemid tunneli rajamisega. Foto: Mihkel Maripuu

Plaanide järgi peaks Tallinna-Narva maantee Loo ristmiku ja Maardu vaheline lõik valmima novembris, kuid see tähtaeg on sattunud kahtluse alla tänu probleemidele maantee alt kulgeva tunneliga.

Tallinna-Narva maantee 6,8 kilomeetri pikkuse lõigu rekonstrueerimise tellinud maanteeameti projektijuht Erich Jääger ütles, et lepingut peatöövõtja Merko Ehitusega muudetud ei ole ning seega peaks ehitus valmima novembri lõpuks. Kuid mitmetest asjaoludest tingituna on tõesti tekkinud tõrkeid.

Jäägeri sõnul on peatöövõtja väitnud, et ei jõua novembri lõpuks kõiki asju valmis. Nüüd peab ehitusjärelevalvet tegev Ramboll Eesti otsustama, kui vettpidavad Merko väited on. Täna saavadki maanteeameti, peatöövõtja ning järelevalve esindajad kokku, et olukorda arutada.

Probleemid tunneliga

Jäägeri sõnul on kõige suuremaid probleeme olnud maantee alt kulgeva tunneliga. Küsimus on vees, mis kipub paekivikihtide vahelt joostes tunneli konstruktsioone ohustama. Projekteerija EA Reng on küll paberil lahenduse leidnud, kuid see tuleb ka valmis ehitada.

Tunnel kulgeb Eesti Raudteele kuuluva viadukti alt ning raudteejuhid on huvitatud selle rajatise säilimisest ja ohutusest ka edaspidi. Teelõigu rekonstrueerimise projekti on sisse kirjutatud see, et Merko püstitab viaduki jaoks teise rea sambaid, kui Eesti Raudteel tekib kunagi soov oma viadukti laiendada teise rööpapaariga. Postid on Jäägeri sõnul juba püsti, kuid nende dokumentide kooskõlastamine erinevates ametkondades võttis ka oma aja.

«Paekivi on ju nagu vahvel ning vee liikumine nende kihtide vahel sõltub paljuski sellest, mis maapeal toimub,» selgitas Jääger probleemi olemust. «Viimased talved olid väga lumerohked ning kevadel jooksis palju vett maa sisse. Sellist asja ei olnud võimalik ette näha. Vesi tuleb aga igal juhul minema juhtida, et see ei ohustaks ei tunnelit ega raudteeviadukti.»

EA Rengi tehtud projekti järgi pumbatakse üleliigne vesi läbi settetiikide Pirita jõkke. Samuti on paekivikihid omavahel mikrovaiadega tugevdatud, et need moodustaksid tunneli juures ja raudteeviadukti ühtse terviku. See lahendus on heakskiidu saanud ka Eesti Raudteelt.

Jääger ütles, et eritasandiline ristmik Maardu juures on valmis ja mööda seda käib liikus Maardu ja Muuga sadamasse. Tunnelis on tee kaetud killustiga ning peaaegu valmis asfalteerimiseks.

Puudulik projekt

Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas kinnitas, et firma tahab tööde lõpetamiseks üheksa kuud lisaaega.

«Kogu selle asja probleemiks on raudteealune tunnel, kuna meile üle antud projekt oli Eesti Raudteega lõplikult kooskõlastamata,» kinnitas Agukas. «Raudtee nõudis, et tehtaks ekspertiisid olemasolevale viaduktile ja selle püsivusele ning kõik see võttis aega üheksa kuud, kuna tuli kasutada väliseksperte. Ekspertiiside tulemusena tuli projekti muuta. Tellija ei ole aga tänaseni aktsepteerinud meie lisaaja nõuet ega tunnistanud oma viga, et meile antud projekt oli puudulik. EVR Infra kooskõlastus viimastele lahendustele saadi alles 8. septembril.»

Agukas lisas, et esialgse graafiku järgi oleks tunnel juba ammu pidanud valmis olema. Tema sõnul on vee ärajuhtimise küsimus projekteerijal siiani lõplikult lahendamata ja projekt ei ole täies mahus tehniliselt teostatav. Näiteks lisapumpla jaoks ei ole piisavat elektrivõimsust.

Kogu ehituse maksumus on 381 miljonit krooni ehk 24,4 miljonit eurot. 80 protsenti sellest rahast tuleb EL-i ühtekuuluvusfondist. Jäägeri sõnul loodetakse ikka selle eelarve piiresse mahtuda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles