Vitsut: volikogu suurendamine raskendab otsuste tegemist

Urmas Seaver
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.
Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Foto: Peeter Langovits

Tallinna volikogu esimehe Toomas Vitsuti hinnangul halvab linnavolikogu koosseisu suurendamine selle töövõime, sest vaid kolmandik sellest teeb tõsist tööd.

Vitsuti sõnul peab volikogu suurus tagama ühtaegu nii esindatuse kui töövõimelisuse, kuid kohalike valimiste seaduse muudatus ei teeni kumbagi eesmärki, teatas linnavolikogu pressiesindaja.

«Juba praegust 63-liikmelist volikogu võib pidada liiga suureks,» vahendas pressiesindaja täna Vitsuti poolt Vikerraadios räägitut. «Tõsist tööd teeb, nagu riigikoguski, ainult kolmandik koosseisust.»

Vitsuti sõnul pooldab ta seetõttu hoopis volikogu liikmete professionaliseerumist ja koosseisu suurendamise asemel hoopis selle vähendamist kuni paarikümneni. Kui volikogu suureneb, siis muutub otsuste tegemine äärmiselt raskeks või kaotab linna esinduskogu täiesti oma töövõime, lisas ta.

Linnavolikogu esimees leiab, et üksnes kõigi valijate esindatust ettekäändeks tuues võib jõuda absurdini. «Valida võib isegi 500-liikmelise volikogu, aga kas see oleks demokraatlikum? Eksisteerivad siiski mõistlikud piirid, mis on muuhulgas hädavajalikud demokraatlike mehhanismide toime kindlustamiseks,» lausus ta.

Vitsut tõi näiteid Euroopa pealinnade kohta, kus hoolimata mitu korda suuremast valijate arvust on esinduskogu Tallinna omast märksa väiksem. Nii näiteks Amsterdamis on see 45- ja Ateenas 41-liikmeline, Kopenhaagenis on valitud esinduskogusse 55, Dublinis 51, Prahas 55, Roomas 60 saadikut ning vaid üksikute Euroopa pealinnade rahvaesindus on suurem kui Tallinnas.

«Kui rääkida demokraatiast, siis eirab selle põhimõtteid ennekõike praegu riigikogus toimuv menetlusprotsess - sisulist arutelu pole üldse toimunud, mitte keegi linnavolikogust pole saanud sel teemal oma arvamust öelda, aga juba läheb eelnõu lõpphääletusele,» tõdes linnavolikogu esimees.

Lisaks tuleb Vitsuti sõnul arvesse võtta majanduslikke argumente: volikogu istungisaal on juba praegu nii kitsas, et 16 koha lisamisel ei ole enam võimalik tagada avalike istungite toimumist.

Kui seda aga õnnestuks teha, siis saali ja hääletussüsteemi ümberehitus maksaks umbes kümme miljonit krooni ning sama palju suureneks volinikele makstav hüvitistesumma ja nende teenindamine volituste vältel.

Toompeal valitseval koalitsioonil on silmakirjalik rääkida ühelt poolt avaliku sektori kulude kärpimise vajalikkusest ja samas sundida Tallinna märgatavalt suurendama valitsemiskulusid, märkis Vitsut.

Sotsiaaldemokraatide Tallinna piirkonna juhi Jaak Juske sõnul on äärmiselt kahetsusväärne, et Vitsut kahtleb rahvaesindajate ja seega kogu volikogu töövõimes. «Selle avaldusega on Vitsut andnud hinnangu ka oma senisele tööle linnavolikogu juhina,» lisas ta.

Kui keskerakondlaste arvates halvab demokraatia suurendamine ehk volikogu liikmete arvu tõstmine pealinna esinduskogu töö, siis soovitan neil vaadata Tallinnast natuke suurema Helsingi poole, märkis Juske. Ta lausus, et sealses linnavolikogus on 85 rahvaesindajat ja mitte keegi ei kahtle Helsingi volikogu töövõimes.

«On tähelepanuväärne, et Vitsut ütleb välja Keskerakonna unistuste volikogu,» ütles Juske. «Selles oleks vaid paarkümmend liiget. Ja täna kehtiva ebaõiglase valimiskorra alusel kuuluks 15 neist Keskerakonda.»

Juske sõnul on sotsiaaldemokraadid on veendunud Tallinna valimissüsteemi muutmise vajalikkusest. See tagab, et 10 kuu pärast valitav linnavolikogu koosseis vastab võimalikult täpselt valijate tahtele, lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles