Tagasi mobiilivaatesse
Teeme koos parema Tallinna
Saada vihjeSaada pilt
Värskendamiseks tõmba
:
Avaldatud:

Savisaare tõrjumine paisutab Tallinna volikogu suuremaks

A +A -Print
Tõenäoliselt hääletab riigikogu enamus täna kohalike valimiste seadusesse punkti, mille alusel valivad tallinlased tuleva aasta oktoobris senise 63-liikmelise volikogu asemel 79 saadikust koosneva rahvaesinduse.


Selle ootamatu seaduseparanduse taga on näha selget katset kukutada tuleval sügisel pealinnas ainuvõimult Keskerakond eesotsas linnapea Edgar Savisaarega.

Ettepanekud kasvatada volikogu liikmeskonda 16 poliitiku võrra ja reformida kogu Tallinna valimissüsteemi pärinevad nelja erakonna esindajatelt. Seetõttu sünniks väike ime, kui pakutud muudatused ei koguks parlamendi suure saali toetust. Postimehe andmetel on valimiskorra seadustamises lepitud kokku ka võimuliidu eestseisuses.

Reformierakondlased Hanno Pevkur, Erik Salumäe, Taavi Rõivas, sotsiaaldemokraat Hannes Rumm, Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidust ning opositsiooni kuuluv roheline Marek Strandberg põhjendavad üleminekut riigikogu valimistega sarnasele valimiskorrale vajadusega laiendada demokraatiat ja anda volikogus suurem esindatus põlislinnaosade Pirita ja Nõmme elanikele.

Saatuse irooniana on pingeid kütva eelnõu kaudsed algatajad just keskerakondlased. Vastuseks Keskerakonna arupärimisele teatas õiguskantsler Indrek Teder novembri algul, et kehtiv pealinna valimissüsteem on põhiseadusega vastuolus, sest lasnamäelase hääl maksab piltlikult öeldes Pirita elaniku omast ligi neli korda vähem.

Ühtlasi kutsus Teder riigikogu muutma seadust nii, et Tallinnas toimuksid valimised kooskõlas valimiste ühetaolisuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Praeguseks on vastav eelnõu võtnud Keskerakonna jaoks äraspidise vormi. «Omast võttest selili,» ironiseeris üks koalitsioonipoliitik võimsa konkurendi suunas. Ka ei lükanud ta ümber väidet, et siin on tegu Savisaare-vastase vandenõuga.

Mängu ilu nõuab miljoneid


Võimuliitlaste seisukohad ei kattu aga küsimuses, kas ja kui palju volikogu paisumine maksma läheb. Põhiseaduskomisjoni kohati üliteravaks läinud arut­elul jäi kõlama arvamus, et lisakulusid ei pruugi tulla, sest suurema koosseisu korral tuleks kärpida saadikute tasusid.

Mõnevõrra avameelsem oli oma blogis sotsiaaldemokraat Rumm. «Linnakassale läheb iga uus volinik maksma pool keskmist palka kuus, sest just nii suurt hüvitist makstakse linnavolinikele koosolekutel ja istungitel osalemise eest. Võrreldes linna iga-aastase 50 miljoni krooni suuruse propagandaeelarvega pole see just suur kulu,» kirjutas Rumm. Tallinn maksab praegu oma rahvaasemikele 50 protsenti läinud aasta Eesti keskmisest palgast ehk 6135 krooni kuus ja seda sõltumata sellest, kui palju on nad volikogu istungitel kohal käinud.

Keskerakondlase Evelyn Sepa sõnul läheb praegusest veerandi võrra suurem volikogu koosseis maksumaksjatele selgelt kallimaks ajal, kui riigi tasandil räägitakse kulude koomale tõmbamisest ja 101-liikmelise riigikogu vähendamisest. «Koalitsioon keeldus kõikidest avalikest arut­eludest ja analüüsidest,» nägi põhiseaduskomisjoni aseesimees Sepp siin madalama reitinguga erakondade püüdu «teha ära» Keskerakonnale.

Vaja läheks suuremat saali

Kui see jesuiitlik samm saab teoks, põrkub Tallinna linnavõim peagi probleemiga, kus ligi 80 saadikut ei mahu puhtfüüsiliselt niigi kitsasse volikogu saali ära. Siis tekib vajadus uue hoone ehitamise järele.

Umbes 400 000 elanikuga Tallinna naaberpealinnadest on 560 000 elanikuga Helsingis 85-liikmeline volikogu, 717 000 elanikuga Riias 60-liikmeline ning 584 000 elanikuga Vilniuses 51-liikmeline volikogu. Samas on 100 000 elanikuga Tartus 49-liikmeline volikogu.

Homme lõpphääletusele pandava eelnõu järgi moodustatakse Tallinnas edaspidi ülelinnalised ringkonnanimekirjad ja pooled mandaadid jagatakse kõigi Tallinna linnaosade vahel võrdselt ning ülejäänud linnaosa elanike arvu arvestades.

Kompensatsioonimandaatide süsteem muudab kõigi linnaosade valijate hääled üldjoontes ühetaoliseks.

Varasemad näited
Valimisseadused pöörduvad nende autorite vastu


• 1992. aastaks tegid toona enamust omanud poliitilised jõud presidendi valimise korra nimme sellise, et Arnold Rüütel enam riigipeaks ei saaks. Presidendi valimiskorra autoreid tabas aga kerge šokk 2001. aastal, kui valimissüsteem, mis jätab põhirolli valijameestest koosneva valimiskogu kätte, lennutas viieks aastaks Kadriorgu just Rüütli.
• Seadusemuudatuse kaudu on üritatud ka varem Keskerakonna liidri Edgar Savisaare mõjukust kärpida. 2000. aastate alul kaotas parteide ühisrinne riigikogu valimisteks ära ühtse Virumaa valimisringkonna, tehes asemele Lääne-Viru ja Ida-Viru ringkonna. Lootus, et see kärbib Savisaare tiibu, aga ei täitunud. Savisaar «kolis» ära Tallinna, kus ta on teinud Lasnamäel nii viimastel kohalikel kui riigikogu valimistel rekordtulemusi.

Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
Sponsoreeritud artiklid
SHOPPING
LINNAPEA SAAB MUUSIKALI
TULIPUNKT
Üritused Tallinnas
26. oktoober
P
Piletimäng
Viimased uudised
Üritused Tallinnas
Tallinna kinodes
26. oktoober
P
Söögikohad
Uusi sündmusi
Loe ja vaata
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
48h populaarsemad teemad
Top lood
Top kommentaarid
Uudised
Liiklus
Vaba aeg
Trenn
Söögikoht
Shopping
Galeriid
POSTIMEES.ee