Tallinna valimiskorra muutmiseks pole õige aeg
Juhtkiri: hirmu kulud
9. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hirm, et Keskerakond võidab tuleval sügisel Tallinnas jälle ülekaalukalt kohalike omavalitsuste valimised, on sundinud linnas opositsioonis, kuid riigikogus koalitsioonis olevaid erakondi demokraatlikele põhimõtetele läbi sõrmede vaatama. Nii ongi riigikogus valmis saadud eelnõuga, mis suurendaks Tallinna linnavolikogu liikmete arvu.
See omakorda peaks looma olukorra, kus erinevalt praegusest ei saa Keskerakond enam üksinda linna valitseda, vaid peaks kellegagi koalitsiooni moodustama või, eriti optimistlike ootuste täitumise korral, saaksid ülejäänud erakonnad ühise koalitsioonina Keskerakonna lausa opositsioonipingile suruda.
Praktika ju näitab, et kes võidab valimised suuremates linnades, sellel on ka head väljavaated pääseda võitjate sekka üleriigilistel valimistel. Kogu asja teeb irooniliseks see, et algatus linna valimissüsteemi muuta tuli Keskerakonnalt endalt, kui nad õiguskantslerile sellekohase järelepärimise esitasid.
Muidugi, praegune olukord, kus näiteks Pirita linnaosa elaniku hääl on lasnamäelase omast kaalukam, tundub ebaõiglane. Ent samuti on nüüd, kui linnas on võimul vaid üks erakond, kerge tekkima kahtlus linnavalitsemise efektiivsuses ja demokraatlikkuses.
Kõrvutagem seda näiteks olukorraga riigis, kui ülekaal oleks vaid ühe partei käes. Ajalugu ja näited maailmast kinnitavad, et sellisest valitsemisest riikides, kus demokraatia pole kuigi vana traditsioon, ei sünni tihti midagi head.
Siiski tuleb samasuguseks demokraatlike põhimõtete allasurumiseks pidada sedagi, et linnaopositsioon ehk valitsuskoalitsioon nüüd, kui valimisteni on jäänud vähem kui aasta, tahab Tallinnas valimissüsteemi muuta.
Esiteks peaks sellisele sammule eelnema avalik arutelu. Valimissüsteemi mis tahes muutmine on liiga tundlik teema, et seda niisama ära teha.
Teiseks, erakonnad peaksid praegu juba rääkima hoopis sellest, kuidas pingelises olukorras linnarahva taskuid säästes praegustest võimulolijatest paremini valitseda. Eelmiste valimiste ajal oli muidugi lihtne, sest majanduskasv lubas taevamannat. Nüüd ei saa enam ülemeelikult kilgata, et maksame, tõstame, toetame.
Viimasega haakub kolmaski mõte. Kui riik on sunnitud oma püksirihma juba viimasesse auku pingutama, pole aeg sellisteks plaanideks, mis linna valitsemiskulusid kasvatavad. Tulise eelarvevõitluse taustal jätab see Toompea võimuerakondadest pentsiku mulje.