Kuigi Saue meer Orm Valtson hindab avalikkuse huvi ametnike ligi 100 000-krooniste preemiate vastu olematuks, peavad linnaelanikud summasid ebaõiglaseks.
Sauelased näevad preemiates priiskamist
8. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligi 5000 elanikuga Saue linna juhid võivad rõõmustada. Süvenev majanduslangus jõuluvana kingikotti ei kergenda. Teadmine, et kui oled oma tööga enam-vähem hakkama saanud, potsatab sinu pangaarvele kuni kolmekordne palgalisa, aitab reedeti raskeid kella kahest lõppevaid tööpäevi suurema entusiasmiga surnuks lüüa.
Ametnike kuni 90 000-kroonised tulemuspreemiad mõjuvad aga ebakindlas majandusolukorras ja koondamiste laines need kinni maksnud elanikele priiskava ebaõiglusena.
«Jõulupreemiaid võib ikka maksta, aga mitte nii palju. See on raiskamine,» põrutas sauelane Hannes Raudsepp. Traktoristina töötava mehe sõnul tal preemiat loota pole. «Kes meile seda maksab? Saaks palkagi,» lõi ta lootusetult käega.
«Ma ei näe praegu küll ühtegi tegu, mis oleks väärt 90 000 krooni suurust preemiat,» ütles ka Saue eluaegne elanik Aet Tammin. «Tuisuajal olin kolm päeva lumevangis, kõnniteed ja ka linnavalitsus olid päevi lumega kinni.»
Udused põhjendused
Tammini arvates on ülisuured preemiad ajal, mil igalt poolt kulusid kärbitakse, liiga suured. «Oleks meil mingisugune õitseaeg, siis veel, aga see on kole, kui sellisel ajal tulevad sellised summad välja,» leidis ta.
Saue ametnike premeerimise põhjused aga jäävad Tammini sõnul uduseks. Näiteks määrati 2,5 kuupalga suurune preemia linnaehituse ja -majanduse peaspetsialistile Andres Joalale tulemusliku töö eest teenistusülesannete täitmisel.
Ligi 60 000-kroonise preemia saanud abilinnapea Rafael Amos tõi reedeses Postimehes välja võimalikud põhjused, miks ta preemia sai. Nende hulka kuulusid Saue kõige lapsesõbralikumaks linnaks tunnistamine ning suvel katkenud marsruuttaksode liikumise taastamine Saue ja Tallinna vahel.
Linnavolikogu liikme Ero Liiviku sõnul pole need aga märkimisväärsed saavutused, kuna liin sõidab kaks korda päevas ja pileti hind on ligi 50 krooni. «Lapsesõbraliku linna tiitli sai linn 2004. aastal ja see pole Amose teene,» lisas ta.
Premeerimise põhjused kattuvad suuresti ametnike tööülesannetega. Näiteks sai abilinnapea Mati Uuesoo ligi 90 000 krooni, kuna korraldas hästi linnale oluliste rajatiste projekteerimis- ja ehitustöid. Samas on see mehe igapäevatöö.
«Kui kogu aeg taotakse, et on majanduslangus ja raha on vähe, siis jääb mõistetamatuks, miks nemad nii palju saavad,» rääkis Sauel sageli toidukaupu ostmas käiv koduperenaine Anika Vaiknurme. «Minu abikaasa tegeleb kaablite panemisega ja pole neli aastat preemiat saanud.»
Linnapealgi preemialootus
Seevastu Saue pensionär Helgi Varik ei pidanud mitmekümne tuhande krooniseid tulemuspreemiaid probleemiks, kuna ilmselt on ametnikud need välja teeninud.
«Isegi meile antakse
500 krooni jõulutoetust,» seletas ta. «Eks vanainimesel kulub kah vähem, sest vajadused on väiksemad kui noortel, kel on pered.»
Lehtmetalltoodete valmistamise ja koostamisega tegeleva Elektromet Saue ASi juhatuse liikme Mart Luige sõnul tuleb nende firmas vastupidi linnavalitsusele kogu palgaraha ise välja teenida. Seetõttu ei saa ettevõte jõulupreemiaid kindlalt lubada ning ega need üle 1000 krooni eriti küündikski.
Saue linnapea Orm Valtson pidas preemiatest rääkimist kollaseks teemaks, mis avalikkust põrmugi ei huvita ega eruta.
«Ametnik väärib tunnustust, kui ta on aasta otsa tööd teinud,» lausus ta. «Iga tippjuht otsustab, kuidas oma alluvaid motiveerida.»
Valtsoni väitel on üheks strateegiaks võtta inimesi tööle väiksema palgaga, kuid kindla teadmisega, et nad saavad tulemusliku töö eest premeeritud. See mudel Sauel töötavatki.
Linnapea väitel pole Saue linnal eelarve täitumisega probleeme, mistõttu ei pea ka preemiate pealt kokku hoidma. Valtsoni enda preemia otsustab linnavolikogu 18. detsembri istungil. «Minu tööd hindabki volikogu ja rahvas valimistel,» lisas ta.
Väljamaksed
• Igale linna vanadus- ja töövõimetuspensionärile ning puudega lapsele otsustas linnavalitsus maksta jõuludeks 500 krooni. Selleks kulus 556 500 krooni.
• Abilinnapea Mati Uuesoo rahakott täienes umbes 90 000 krooni võrra seetõttu, et ta korraldas hästi linnale oluliste rajatiste projekteerimis- ja ehitustöid.
• Abilinnapea Rafael Amos sai 60 000 krooni selle eest, et on teinud silmapaistvalt head tööd ühisveonduse edendamisel.
• Kolme kuu palga said kolm ametnikku. Kahe kuu palk maksti kaheksale ametnikule.
Allikad: Postimees, Saue linnapea 27.11.2008 käskkiri
------------------------------------------------------
Kas Saue linnavalitsuse tulemuspreemiad on põhjendatud?
Madis Milling, Saue linnavolikogu aseesimees:
Kui linnapea niimoodi otsustas, siis ilmselt ta arvas, et ametnikud on oma töö hästi teinud. Selle välja selgitamiseks toimusid arenguvestlused. Ma usaldan linnapead ja tema otsustuspädevust.
Sauel määratakse preemiad erinevalt muudest omavalitsustest üks kord aastas. Näiteks teistes omavalitsustes määratakse jaanipäeva-, puhkuse- ja jõulupreemiaid. Võrreldes nende preemiatega on meie omad kokkuvõttes suhteliselt samas summas.